Ir al contenido

Predicas huarmiyuan, Tabitha

BIBLIÁT CAUSAYNIN CAMBIACHIPORA

Tata Yayáp mana créej carani

Tata Yayáp mana créej carani
  • HUACHACHISCKA CAPTIN: 1974

  • PAÍS: REPÚBLICA DEMOCRÁTICA ALEMANA

  • SUJCUNAS IMASTIS: TATA YAYÁP MANA CRÉEJ CARANI

CAUSÁYNIY UNAYMANTA

Huachachiscka carani suj llajtapi Sajóniap estadunmanta, cháckay momentupi cara República Democrática Alemana (RDA). Huasiypi túcuy munacojcuna caj carancu, y tatásniy yachachiarancu ancha alli valores morales. Imaina RDA suj comunista país cara, ashca persunas Sajoniapi mana religiosas carancu. Nocka, Tata Yayáp mana créej carani. 18 huatas apinaycama comunista caj carani y Tata Yayáp mana créej carani.

¿Imajchus comunismo gustaara? Gustaasckanraycu idea túcuy persunas quiquin casckaycuta. Astaan créej carani túcuy ckoshckelus y huajchas quiquin canancunápaj, túcuy riquezas ckocunancu tiara tucuycunasta quiquin layamanta. Chayraycu ckallarerani llamcayta suj organisaciúnpaj comunistas mositusmanta. 14 hutasníyoj apis, ancha ashcát llámcaj carani suj proyectúp Ashpát cuidáypaj, ’ruas papel huajlliscka cutis súmaj canánpaj. Persunas autoridarníyoj organisaciunmanta Aue, ancha agradecesckas tiarancu ima suj premiu ckoarancu. Amapas mositu captin, ’rejserani huaquin políticus importantes paismanta. Creerani alli casckanta ’rúaj carani y alli imastis nockápaj amuncuman.

Chayvacha, causáyniy cambiara. 1989 huatapi muro Berlinmanta urmara, y chaynapas el bloque comunista Európap estenmanta urmara. Túcuy ancha llaquiscka cara. Yacharani ima ashca injusticias ’ruácoj carancu. Por ejemplo, picunasta mana comunistas carancu persunas ina utula valormanta tratácoj carancu. Pero, ¿imajchus chay sucedera? ¿Manachu comunismo yachachera tucuycuna quiquin casckaycuta? ¿Chá laya política pensáypaj suj mosckollát cara? Túcuy chayta ancha ashcát preocupachiara.

Importante nockápaj casckanta cambiara, chayraycu ckallarera gustaayta musicát y pinturát. Yaycorani suj escuelapi música estudiáypaj y chaymanta universidarman ’rináypaj; mosckorani ’ruayta música y arte. Sackerani valores morales yachachiasckancuta áicap huahuita carani. Nocka diverticuyllát munarani, nátaj ashca huarmisuan llójsej carani. Pero ni musicát, ni arte, ni causayta ’ruas munasckayta ’ruarancu mana preocupacunayta, y chay ckaachicora pintasckaypi. ¿Imaina ámoj tiempu canman? ¿Ima sentidu causayta apera?

Áicap tarerani respuestas mascasckayta, ancha ashcát sorprendeara. Suj punchau, escuelapi tias, tiacorani suj grupoan estudiacojcunamanta ima ’rimashcarancu ámoj tiempumanta. Paycunapura tiara Mandy *, pay cara Jehóvap testigun y súmaj conseju ckoara. Niara: «Andreas, si munanqui respuestas tariyta tapunasniyqué causaymanta y ámoj tiempumanta, ckaanayqui tían Biblia nisckanta».

Dudáyoj carani, pero igualllát yachayta munarani. Mandy ckaachiara capítulu 2 Danielpa librunmanta, y áicap leerani chayta, asombrascka cuterani. Cá profecía can ashca potencias mundumanta, chay ninaan, gobiernus, ima punchausniycucama ashca imastis ’ruarancu. Chaymanta, Mandy ckaachiara sucunas profecías Bibliamanta ’rimasckancuta ámoj tiempumanta humanidárpaj. Por fin tarerani respuestas tapucusckayta. Pero, ¿pillapas escribisa cara chá profecías? ¿Pillapas atisa cara predeciyta ámoj tiempút ashca esactituruan? ¿Chay niyta munara Tata Yaya tiasckanta?

IMAINA BIBLIA CAUSÁYNIY CAMBIAARA

Mandy ’rejsichiara Horst y Angelika, suj matrimoniu Testigusmanta. Paycuna yanapaarancu astaan unancháypaj Biblia nisckanta. Chaylláp unancharani Jehóvap testigusnin cancu sujlla organisaciún religiosa Tata Yáyap sutin utilisasckancu y ’rejsichipusckancuta (Salmo 83:18; Mateo 6:9). Yachachiarancu Jehová ckoasckayshta oportunidar causanáyshpaj únay unáypaj Ashpapi suj jardín ina ’ruascka. Salmo 37:9 nin: «Picunas Jehovapi suyancu, Ashpapi causanckancu». Cusichiara yachayta túcuy persunas esforsacusckancu causáypaj imaina Tata Yaya munan causayta únay unáypaj átej ’rincu.

Nockápaj mana chaynalla cara cambiayta y causayta ’ruas Biblia nisckanta. Ashca imastis aperani músico y pintor cas y chay ’ruaara orgulloso, chayraycu aprendénay tiara astaan humilde cayta. Nátaj, mana chaynalla cara inmoral causáyniy sackeyta. Ancha agredecescka tiani Jehovata casckanraycu pacenciáyoj, unánchaj y munácoj picunasuan esforsacuncu ’ruáypaj túcuy Biblia yachachisckanta.

18 huatas apinaycama comunista caj carani y Tata Yayáp mana créej carani, pero chaymantapacha Biblia ashcát cambiachiara. Yachachiasckancuta ckora suj sentidu causayniyta y ’ruara mana preocupacunáypaj ámoj tiempumanta. 1993 bautisacorani y Jehóvap testigun ’ruacorani, y 2000 huatapi Tabithaan casaracorani, suj Jehóvap testigun. Ishcaynincu ’ruaycu túcuy atisckaycuta persunasta yachachicunaycúpaj Biblia nisckanta. Nocka ina, ashca paycunamanta huiñarancu comunistas cas y mana crees Tata Yayapi. Ashcát cusichian persunasta yanapayta Jehovát ’rejsinancunápaj.

IMA BENEFICIUS CHASQUERANI

Áicap ckallarerani tantanacuyta Jehóvap testigusninuan, tatásniy manchacorancu. Pero utuquitamantapacha ckaarancu imaina causáyniy allichacora. Cunan paycuna Bibliát estudiashcancu y tantanacuncu Jehóvap testigusninuan, chay ancha ashcát cusichian.

Tabithaan esforsacuycu ’ruáypaj Biblia nisckanta picunáspaj casarasckas tiasckancu, y chay ashca cusichiaycu. Por ejemplo, casúcoj cas chá conseju fieles canaycúpaj sujan sujan, ’ruara matrimoniuycu sinchiyacuchun (Hebreos 13:4).

Na mana preocupascka tiani ni causayraycu ni ámoj tiempuraycu. Tiani suj mundial familiapi Jehóvap testigusninmanta pas apisckancuta y cuscayasckas casckancuta. Cá familiapi, tucuycuna quiquin caycu, chaype créej carani y túcuy causáyniy mascarani.

^ párr. 12 Suti cambiacora.