Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

OARALAP | IMWIO KERENDOHR?

“Imwio”​—Ia Wehwehn Met?

“Imwio”​—Ia Wehwehn Met?

Dahme ke kin medewe ni omw rong lepin lokaia pwukat, “Imwio kerendohr!”? Ke kin medewehla me takai lapalap ehu pahn lel sampah oh kamwomwala aramas koaros? De ke kin medewehla me tuhke kan, mahn akan, oh aramas akan pahn sohrala, de ke medewehla mahwen kesiluh en sampah? Ni aramas ar kin medewehla soahng pwukat, ekei kin pwunodikihda, ahpw meteikan sohte kamehlele de pil kin kouruhrki.

Paipel mahsanih: “Imwin sampah . . . pahn kohdo.” (Madiu 24:14) Imwio pil kin adaneki “Rahn Lapalap en Koht” oh “Armakedon.” (Kaudiahl 16:14, 16) Mehlel, pelien lamalam akan kin kihda soangsoangen padahk kapwonopwon kan duwen ire wet, oh pil mie madamadau ehusoahng oh madamadau en sohte koapworopwor tohto duwen met. Mendahki met, Paipel uhdahn sansal ni eh kin kasalehda dahme imwio kin wehwehki oh dahme e sohte wehwehki. Mahsen en Koht pil kin sewese kitail en wehwehki mwahu ma imwio kerendohr de soh. Mwahusang met, Paipel kin padahkihong kitail ia duwen atail pahn pitila! Ahpw keieu, kitail pahn kapwungala kawehwe sapwung kei oh kilang ia uhdahn wehwehn imwio. Ia uhdahn wehwehn “imwio” nan Paipel?

IMWIO SOHTE WEHWEHKI

  1. SAMPAH PAHN OHKIHLA KISINIEI LAUD EHU.

    Paipel mahsanih: “[Koht] ketin koasoanehdi teng sampah pohn poahsoane, oh e sohte mwahn pahn mwekid kohkohlahte.” (Melkahka 104:5) Iren Paipel wet oh ire teikan kamehlelehiong kitail me Koht sohte pahn ketin kasohrehla sampah wet de mweidohng meteikan en kasohrehla!​—Eklesiasdes 1:4; Aiseia 45:18.

  2. IMWIO KAIDEHN MWEKID EHU ME SOHTE KOASOANDI.

    Paipel kasalehda me imwio koasoandier. Koht ketin koasoanehdier ahnsou ehu ong met. Paipel mahsanih: “A duwen rahno de awao, sohte mehmen me ese iahd e pahn leledo. Pil tohnleng en nanleng kan sehse, Sapwellimeo pil sohte mwahngih; Sahmohte me ketin mwahngih. Kumwail mwasamwasahn oh pepehd, pwe kumwail sehse ahnsawi.” (Mark 13:32, 33) E sansal, me Koht (‘Sahmo’) ketin koasoanehdier “ahnsawi,” ni eh pahn ketin katapiada imwio.

  3. KAIDEHN ARAMAS DE PIL SOAHNG KAN ME PWUPWUDI SANG PAHNLAHNG ME PAHN KAHREHDA IMWIO EN WIAWI.

    Dahme pahn kahrehda imwio en wiawi? Kaudiahl 19:11 mahsanih: “I ahpw kilangada nanleng eh ritida oh oahs pwetepwet men pwarada. Soundake oahso mwarenki Loalopwoat oh Mehlel.” Iretikitik 19 pousehlahte mahsanih: “Ngehi eri kilangada mahn kamasepwehko oh nanmwarki kan en sampah oh sapwellimarail karis en sounpei kan duwen ar pokonpene pwe re en mahweniong me dake oahso oh sapwellime karis kan.” (Kaudiahl 19:11-21) Mendahki pali laud en wasaht karasaras kei, kitail kak mwadang wehwehki me Koht pahn ketin poaronehdo sapwellime karis en tohnleng kan pwehn kamwomwala sapwellime imwintihti kan.

IMWIO KIN WEHWEHKI

  1. IMWILAHN KOPERMENT EN ARAMAS ME SOHTE PWEIDA.

    Paipel mahsanih: “Koht en nanleng pahn ketin kauwada mwehi [koperment] ehu me sohte imwi. Mwehi wet sohte pahn kak lohdi, ahpw e pahn kauwehla mwehi teikan koaros, oh pahn mihmi kohkohlahte.” (Daniel 2:44) Nin duwen me kileldier mwoweo nan ire 3, e pahn mie kamwomwalahn “nanmwarki kan en sampah” oh neirail “karis en sounpei kan,” me pahn “pokonpene pwe re en mahweniong me dake oahso oh sapwellime karis kan.”​—Kaudiahl 19:19.

  2. IMWILAHN MAHWEN, TIAHK LEMEI, OH KOPWUNGSAPAHREK.

    “[Koht] kin ketin katokehdi mahwen wasa koaros nin sampah.” (Melkahka 46:9) “Aramas pwung—aramas lelepek—pahn kousoan nan sahpw [“sampah,” NW] wet. Ahpw Koht pahn ketin koahkoahsang aramas suwed kan nan sahpwo oh usadahsang me dipan akan rasehng dihpw eh kin usuhsdahsang nan pwehl.” (Lepin Padahk 2:21, 22) “Met I pahn onehda sapahl mehkoaros!”​—Kaudiahl 21:4, 5.

  3. IMWILAHN PELIEN LAMALAM KAN ME SOHTE KIN PEIKIONG KOHT OH SOHTE KIN SEWESE ARAMAS.

    “Soukohp kan kin wia kokohp likamw; samworo kan kin kaunkihda wasa en soukohp kan ar koasoandi, . . . Eri, dahme re pahn wia ni imwilahn mepwukat koaros eh pahn leledo?” (Seremaia 5:31) “Me tohto pahn ndahng ie, ‘Maing at Kaun, Maing at Kaun! Se kohpadahr ni mwaromwi; ni mwaromwi se kausekihsangehr tepil kan, oh se wiadahr manaman tohto!’ A ngehi I ahpw pahn ndahng irail, ‘I sohte mwahn esei kumwail. Kumwail kohkohweisang ie, pwe I sehsei kumwail, kumwail me mouren tiahk suwed kan!’”​—Madiu 7:21-23.

  4. IMWILAHN ARAMAS AKAN ME KIN WONLAHTE WIEWIA OH UTUNGADA KOASOANDI EN SAMPAH WET.

    Sises Krais mahsanih: “Eri, iet duwen kadeiko: maraino pwarodohngehr nin sampah, ahpw aramas akan poakohng rotorot laudsang maraino, pwehki arail kin wia me suwed.” (Sohn 3:19) Paipel mahsanih duwen kasohrala ehu me wiawi sampah pwon ni mwehin ohl lelepeko Noha. “Sampah . . . ohkihla pihl kawao, iei pilen Nohlik Lapalapo. Ahpw, nanleng oh sampah en ahnsou wet mihmihehki mahsenohte en Koht oh wie nekinek ong ni ahnsou re pahn ohkihla kisiniei. Re wie nekinek ong ni rahnen kadeik, iei rahnen kamwomwmwomwlahn me suwed kan.”​—2 Piter 3:5-7.

“Rahnen kadeik” oh pil ‘rahnen kamwomwmwomwla’ me pahn wiawi ahnsou kohkohdo pahrekiong sohralahn “sampah” en ni mwehin Noha. Sampah dahieu me sohrala? Sohralahn sampah me kileldi nan ire wet wehwehki “kamwomwalahn me suwed kan,” sapwellimen Koht imwintihti kan, a kaidehn sampah me aramas kin kousoan ie. Erein sapwellimen Koht “rahnen kadeik” me pahn wiawi, irail kan me pilada ren wia sapwellimen Koht imwintihti pil pahn sohrala. Ahpw kompoakepahn Koht kan pahn poadoandoarla, duwehte me wiawihong Noha oh eh peneinei.​—Madiu 24:37-42.

Medewehla ia uwen sampah wet eh pahn kaselella mwurin Koht pahn ketin kasohrehla soahng suwed koaros! E sansal me padahk en Paipel me pid imwio iei rohng mwahu ehu a kaidehn rohng suwed. Ahpw, ele ke kin medewe: ‘Paipel padahkihong kitail iahd me imwio pahn leledo? E kerendohr? Ia duwen ei kak pitila?’