Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UMBUZO 2

Kubayini Ngihlale Ngizibuza Ukuthi Kazi Ngiyaqaleka Na?

Kubayini Ngihlale Ngizibuza Ukuthi Kazi Ngiyaqaleka Na?

KUQAKATHEKE NGANI LOKHO?

Kunezinto eziqakatheke ukudlula lokho okubona esibonibonini.

BEWUZOKWENZA NJANI?

Akhuzicabange kunguwe lo: UBusisiwe nakaziqala esibonibonini, okukuphela kwento ayibonako sidudla. Ngitjho nanyana ababelethi bakhe nabangani bakhe bamtjela bathi “ulilamba lidlile.” Yena uhlala azitjela athi, “Kufuze ngiphungule umzimbami.”

UBusisiwe uze wahlela nokuthi enze okuthileko ukuze “aphungule umzimbakhe.” Into ayicabangako engamsiza bona aphungule umzimba kukuthi angasadli . . .

Nangabe uqalene nento uBusisiwe aqalene nayo, khuyini okufuze uyenze?

AKHUJAME KANCANI UCABANGISISE!

Indlela oziqala ngayo ingaba njengalokha nawuziqala esibonibonini kodwana ubone ihlangothi linye kwaphela

Akunanto embi ngokufuna ukuba muhle. Kunabantu iBhayibheli elibabaza ubuhle babo, likhuluma ngoSara, uRarheli,u-Abigeyili, uJosefa, noDavida. IBhayibheli lithi u-Abitjhagi, “kwakusiphalaphala sakanomhlekhabo.”—1 AmaKhosi 1:4.

Inengi labantu abatjha litshwenyeka khulu ngobuhle, begodu lokho kungababangela imiraro yakosodiye. Isibonelo salokho:

  • Elinye irhubhululo litjengisa ukuthi amaphesenti ama-58 wabantazana, bazitjela ukuthi banone khulu, ufumane ukuthi abamaphesenti ali-17 ngibo kwaphela abanomraro loyo.

  • Elinye irhubhululo lona-ke litjengisa ukuthi abantu bengubo abamaphesenti ama-45 bacabanga ukuthi banomraro wokunona khulu kanti kuhlekuhle abanawo.

  • Abanye-ke bebazifaka emrarweni wokuphathwa bulwelwe bokusaba ukudla i-anorexia batjho bafuna ukuphungula umzimba. Okukugula okuthikazisa indlela umuntu adla ngayo.

Nangabe unomraro loyo khuluma nababelethi bakho namkha omunye umuntu omkhulu omthembako ukuze usizeke. IBhayibheli lithi: “Umngani uhlala athembekile, iye, ungumfo obelethelwe iinkhathi ezibudisi.”—IzAga 17:17.

INTO EQAKATHEKE KHULU ONGAYITHUTHUKISA!

Akunanto eyenza umuntu athandeke ukudlula ubuntu bakhe. Ungakhumbula u-Absalomu indodana yeKosi uDavida. IBhayibheli nalikhuluma ngaye lithi:

“Bekungekho umuntu obatjazwa ngejamo njengo-Absalomu. . . . Gade kungekho mphambo kuye kusukela ehloko ukufika eenyaweni.”—2 Samyela 14:25.

Isokaneli belaziwa ngokuzikhukhumeza, litjhisakalela ukukhohlakala, limumuntu oneswili! IBhayibheli lisibekela isithombe sakhe ebaleni, kunalokho lisitjela ukuthi u-Absalomu bekamumuntu ohlazisako, ongakathembeki, agcwele nehloyo.

Kunesizathu esizwakalako esenza iBhayibheli lisiyelelise ngendaba le:

‘Yembathani [ubuntu] obutjha.’—Kolose 3:10.

“Ukuhloba kwenu akungabi ngekwangaphandle . . . , Kodwana ukuhloba kwenu akube ngokomuntu wangaphakathi.”—1 Pitrosi 3:3, 4.

Akusiyinto embi ukufuna ukuba muhle, kodwana into eqakatheke ukudlula ukuqaleka kwakho kwangaphandle bubuntu bakho. Phela ubuntu obuhle ngibo obenza uthandwe babantu kunokuthi ube sidlakela sesokana nofana isiphalaphala somntazana! USthembile uthi, “Ubuhle bungaba yinto edosa amehlo ngesikhatjhana esincani, kodwana lokho ongikho ngaphakathi ngilokho abantu abazokukhumbula ngakho.”

UQALEKA NJANI?

Kghani kanengi uhlale utshwenyekile na ngendlela oqaleka ngayo?

Wakhe wacabanga ngezokuzilungisa mhlamunye kungaba kufuna ukulungisa okuthileko emzimbenakho namkha uzidime ukudla ngebanga lokuthi ufuna ukuba nomzimba omuhle?

Akhesithi bekunento ongayitjhentjha emzimbenakho, bewungatjhentjhani? (Kuthalele koke njalo.)

  • UBUDE BAKHO

  • UMZIMBAKHO

  • IINHLUTHU ZAKHO

  • UKUBUMBEKA KWAKHO

  • UBUSO BAKHO

  • IBALA LAKHO

Nangabe uphendule ngo-iye emibuzweni emibili yokuthoma, bese wathalela kathathu nofana ngaphezu kwalokho, akhewucabange nganakhu: Lokhu kungatjho ukuthi abanye abantu abakuqali ngendlela wena oziqala ngayo. Kulula khulu ukuwalazela usolo utshwenyeka ngendlela oqaleka ngayo.—1 Samyela 16:7.