Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Inga-kghani Ifundo Nemali Kungasinikela Ingomuso Elingcono?

Inga-kghani Ifundo Nemali Kungasinikela Ingomuso Elingcono?

Abantu abanengi bacabanga ukuthi abantu abafundileko nabanemali banengomuso elihle. Bakholelwa ukuthi umuntu ofunde eyunivesithi uzokuba sisebenzi esingcono, abe lisizo emndenini bekahlonitjhwe namphakathi. Bangacabanga nokuthi ukufumana ifundo yezinga eliphezulu kungabanikela umsebenzi obhadela kuhle begodu laba abenza imali enengi bayathaba.

ISIQUNTO ESITHATHWA BABANTU ABANENGI

Cabanga ngalokho okwakhulunywa ngu-Zhang Chen, ohlala e-China. Uthi, “Bengikholelwa ukuthi kufuze ngiye eyunivesithi bona ngiphume emtlhagweni begodu nangifumana umsebenzi obhadela kuhle ngizokuthaba bengibe nokuphila okwanelisako.”

Abanye bafuna ukuyokufunda emayunivesithi adumileko, mhlamunye akwezinye iinarha ukuthi bafumane ukuphila okungcono. Bekujayelekile ukwenza njalo bekwafika i-COVID-19, eyenza kwababudisi ukuthi abantu bakhambe ngokutjhaphuluka baye kwezinye iinarha. Eminyakeni engaba litjhumi eyadlulako enye ihlangano yenza irhubhululo, yafumana ukuthi abafundi be-Asia abamaphesende ama-52% bafunda kwezinye iinarha.

Esikhathini esinengi ababelethi basebenza budisi ukuthi abantwababo bakghone ukuyokufunda emayunivesithi akwezinye iinarha. U-Qixiang ohlala e-Taiwan, uthi: “Ababelethi bami bebanganamali engako nanyana kunjalo, benza koke abangakwenza ukuthi mina nabantwana bekhaya abathathu siyokufunda e-United States.” Imindeni eminengi izifumana sele ingene ngehloko eenkolodweni ukuthi ikghone ukubhadela ifundo enjengale.

INGA-KGHANI IFUNDO INGAKULETHELA INGOMUSO ELIHLE?

Abantu abanengi ebebafuna ifundo ephakemeko nemali enengi bagcina sele bahlangahlangene

Ifundo ingakuthuthukisa ukuphila ngendlela ethileko nanyana kunjalo ayibaletheli abafundi lokho ebebakulindele ngaso soke isikhathi. Ngokwesibonelo, ngemva kweminyaka eminengi basebenza budisi baboleka imali enengi ukuthi babhadele iimfundo zabo, bagcina bangasawufumani umsebenzi abawufunako. Umbiko othulwa ngu-Rachel Mui we-Singapore’s Business Times uthi: “Abafundi abanengi ababuya eyunivesithi abawufumani umsebenzi.” U-Jianjie, ohlala e-Taiwan ofunde emayunivesithi amanengana uthi, “Abantu abanengi bazifumana bathatha nanoma ngimuphi umsebenzi ngebanga lokuthi abawufumani umsebenzi abawufundeleko.”

Labo abafumana umsebenzi abawufundeleko, bafumana ukuthi ukuphila kwabo akubi ngendlela ebebalindele ukuthi buzokuba ngayo. Ngemva kokuqeda iimfundo zakhe eyunivesithi ye-United Kingdom, u-Niran we-Thailand wafumana umsebenzi ebekawufundele. Uthi, “Ifundo engayifumanako yangisiza ngafumana umsebenzi obhadelako nanyana kunjalo, bekufuze ngisebenze budisi ama-awara amanengi ukuthi ngifumane umrholo loyo. Ekukhambeni kwesikhathi mina nabanye ebengisebenza nabo salahlekelwa msebenzi. Ngalemuka ukuthi akunamsebenzi ongakuqinisekisa ukuthi uzokuba nengomuso elihle.”

Ngitjho nabantu abanemali enengi abaqalwa njengabantu abaphila kamnandi basaqalana nemiraro yemindeni, yokugula begodu basatshwenyeka ngemali. U-Katsutoshi ohlala e-Japan uthi, “Benginemali enengi kodwana bengingakathabi ngombana abantu bebanomona begodu bebangiphatha kumbi.” U-Lam umma ohlala e-Vietnam uthi, “Ngibona abantu abanengi balinga ukufumana imali enengi ngombana bacabanga ukuthi bazokuba nengomuso elingcono nanyana kunjalo bagcina sele batshwenyeke khulu, bagula bebagandeleleke.”

Njengo-Franklin, abantu abanengi baphethe ngokuthi kunezinto eziqakatheke khulu ekuphileni, ukudlula ukuba nefundo ephakemeko nokuba nemali. Abanye kunokuthi badzimelele ukubeni nezinto ezinengi eziphathekako, bafuna ingomuso elingcono ngokulinga ukuba babantu abalungileko, ngokuthi benzele abanye izinto ezihle. Inga-kghani ukwenza lokho kutjho ukuthi uzokuba nengomuso elingcono? Isihloko esilandelako siphendula umbuzo lo.