Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Nawuhlongakalelweko

Nawuhlongakalelweko

“Ngazizwa kabuhlungu, kungananto engingayenza nakuhlongakala umnakwethu. Kwaphela iinyanga ngisolo ngimkhumbula, ngizizwa kwanga ngihlahlelwe ngomukhwa. Ngezinye iinkhathi bengisilingeka. Kubayini umnakwethu ahlongakele? Ngazizwa kabuhlungu, ngizibuza ukuthi kubayini ngingakhenge ngihlale nginaye.”—UVanessa, we-Australia.

NANGABE nawe khewahlongakalelwa kungenzeka ukuthi wahlangahlangana, wazizwa udanile, unesizungu begodu kungekho into ongayenza. Kungenzeka nokuthi wazizwa usilingekile, umlandu begodu wesaba. Kungenzeka nokuthi wazibuza bona uphilelani.

Qiniseka bona ukuzwa ubuhlungu namkha ukuzizwa udanile akutjho bona ubuthakathaka. Kutjengisa ukuthi bewumthanda kangangani umuntu ohlongakeleko. Kodwana kungakghoneka na bona ududuzeke?

IINDLELA ABANYE ABADUDUZEKE NGAZO

Ngitjho nanyana ungazizwa ngasuthi ubuhlungu obuzwako ngeze baphola, iinkambiso ezilandelako zingakusiza:

ZINIKELE ISIKHATHI SOKUPHOLA

Abantu bayahluka, abanye batlhoga isikhathi eside bona baphole bese kuthi abanye batlhoga esincani. Kodwana ukulila kungakwenza uzizwe ungcono. UVanessa esikhulume ngaye ngaphambilini uthi: “Bengivele ngilile ngombana bengifuna ukususa ubuhlungu ebengibuzwa.” USofia owahlongakalelwa ngudadwabo uthi: “Ukusolo ngicabanga ngokwenzekileko bekungizwisa ubuhlungu khulu, bekuba ngasuthi ngibangula iliva enyameni. Kuba buhlungu khulu nawubangula iliva kodwana ngokukhamba kwesikhathi, incebelo lizokuphola.”

KHULUMA NGENDLELA OZIZWA NGAYO

Ngasikhathi uzokufuna ukuba wedwa, kuyazwisiseka lokho. Kodwana ubuhlungu bokufelwa akukafuzi ubuthwale wedwa. UJared oneminyaka eli-17, owahlongakalelwa nguyise uthi: “Bengibatjela abanye indlela engizizwa ngayo. Kungenzeka bebangakuzwisisi engikutjhoko, kodwana bekungenza ngizizwe ngcono ukukhuluma nabo.” UJanice esikhulume ngaye esihlokweni sokuthoma ungezelela ngokuthi: “Ukukhuluma nabanye bekungiduduza kwamambala. Bengibona ukuthi bayangizwisisa, lokho bekungisiza ngizizwe ngingakalahlwa.”

LAMUKELE ISIZO

Omunye udorhodera uthi: “Umuntu ovumela abangani neenhlobo bona bamsize nakasanda ukuhlongakalelwa, ubangcono isikhathi nasisolo sikhamba.” Batjele abangani bakho nawutlhoga isizo labo, kungenzeka bayafuna ukukusiza kodwana abazi bona bakusize njani.—IzAga 17:17.

TJHIDELA KUZIMU

UTina uthi: “Ubabakwami wabulawa yikankere, bengingasakghoni ukukhuluma naye ngezinto ezingitshwenyako, yeke bengikhuluma noZimu ngayo yoke into. Bengimbawa qobe langa bona angisize ngithabele ilanga elinye nelinye. UZimu wangisiza ngeendlela ezinengi khulu.” UTarsha obekaneminyaka ema-22 ummakhe nakahlongakalako, uthi: “Ukufunda iBhayibheli qobe langa bekungiduduza. Bekungenza ngicabange ngezinto ezikhuthazako.”

CABANGA NGOKUVUSWA KWABAFILEKO

UTina uraga ngokuthi: “Ekuthomeni bekungangisizi ukucabanga ngokuvuswa kwabafileko ngebanga lokuthi bengiyitlhoga indodakwami begodu namadodanami amabili bewatlhoga uyise. Kodwana nje sekudlule iminyaka emine begodu ngibambelele ethembeni lokuvuswa kwabafileko. Ithembeli lingenza ngithabele ukuphila. Ngizicabanga ngimbona godu, lokho kungenza ngibe nokuthula begodu ngithabe.”

Kungakuthatha isikhathi ukuthi uzizwe ngcono. Kodwana lokho uVanessa ahlangabezana nakho kungakusiza. Uthi: “Kungabonakala kwanga ngekhe uphole, kodwana kuzokuba ngcono ngokukhamba kwesikhathi.”

Khumbula ukuthi ngitjho nanyana ubuhlungu obuzwako bungekhe bukhambe boke, kodwana ukuphila kwakho kuqakathekile. UZimu uzokusiza uthabele isikhathi nabangani uphile nepilo ethabisako. Kungasikade uZimu uzokuvusa abafileko. Ufuna uthabele isikhathi nabantu obathandako abahlongakeleko. Ngesikhatheso, boke ubuhlungu obuzwako buzokuphola!