Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ungabasiza Njani Abanemiraro Yokugandeleleka Komkhumbulo

Ungabasiza Njani Abanemiraro Yokugandeleleka Komkhumbulo

IBHAYIBHELI ITHI: “Umngani weqiniso unethando ngazo zoke iinkhathi begodu uba mfowenu ngeenkhathi zokugandeleleka.”—IZAGA 17:17.

Lokho Kutjho Ukuthini?

Singazizwa sigandelelekile lokha umnganethu nakezwa ubuhlungu ngebanga lokugandeleleka emkhumbulweni. Kodwana singatjengisa ukuthi sinendaba naye ngokumsiza aqalane nokugandeleleka. Njani?

Kungakusiza Njani Lokhu?

‘Yiba msinya ekulaleleni.’JAKOPO 1:19.

Enye yeendlela ephumelelako yokusiza umnganakho kumlalela nakafuna ukukhuluma. Akutlhogeki ukuthi ube nependulo kiyo yoke into ayitjhoko. Mtjengise ukuthi umlalele nokuthi unendaba naye. Linga ukuzwisisa indlela azizwa ngayo begodu ungamahluleli. Khumbula ukuthi angakhuluma izinto angakazihlosi, ngemva kwalokho azisole.—Jobho 6:2, 3.

‘Khuluma ngokududuzako.’ —1 THESALONIKA 5:14.

Umnganakho angazizwa atshwenyekile namkha angalwisana nemicabango yokuzizwa angasililitho. Ngokumqinisekisa ngokuthi uyamthanda, ungamduduza, umkhuthaze ngitjho nanyana ungazi ukuthi uzokuthini.

“Umngani weqiniso unethando ngazo zoke iinkhathi.”IZAGA 17:17.

Msize ngokunqophileko. Kunokuzitjela ukuthi uyazi bona utlhogani, mbuze ukuthi ungamsiza ngani. Nangabe umnganakho akakghoni ukutjho ukuthi utlhogani, mhlamunye ungatjho ukuthi khuyini eningakwenza ndawonye njengokuthi nibetjhwe mumoya. Ungabawa ukumsiza ngokumyela eentolo, ukumhlwengisela namkha okhunye.—Galatiya 6:2.

‘Bekezela.’—1 THESALONIKA 5:14.

Mhlamunye ngezinye iinkhathi umnganakho angekhe afune ukukhuluma. Mqinisekise ngokuthi uzomlalela nasele alungele ukukhuluma. Ngebanga lokugandeleleka umnganakho angatjho namkha enze izinto ezizokuzwisa ubuhlungu. Angatshwilisa ebenihlele ukukwenza namkha asilingeke. Mbekezelele, umzwisise njengombana umnikela isizo alitlhogako.—IzAga 18:24.

Isekelo Lakho Lingenza Umehluko Omkhulu

“Ngenza isiqinisekiso sokuthi ngihlala ngifumaneka nakafuna isizo. Nanyana ngingakghoni ukurarulula imirarwakhe ngasosoke isikhathi, ngilinga ukumlalela nakakhulumako. Ngezinye iinkhathi utlhoga umuntu ozomlalela kwaphela bona azizwe angcono.”—U-Farrah, a onomngani olwisana nomraro wokungadli kuhle, ukutshwenyeka ngokudluleleko nokugandeleleka komkhumbulo.

“Omunye wabangani bami unomusa begodu uthanda ukukhuthazana. Wangimema bona sizokudla ukudla okumnandi. Bekanomusa khulu begodu lokho kwangenza ngakghona ukumtjela indlela ebengizizwa ngayo. Lokho kwangikhuthaza khulu!”—U-Ha-eun, olwisana nomraro wokugandeleleka komkhumbulo.

“Ukubekezela kuqakatheke khulu. Lokha umkami nakenza into engisilingako, ngizikhumbuza ukuthi kugula kwakhe okumenza bona enze njalo. Lokho kungisiza ukuthi ngingamkwateli kodwana ngimzwele.”—U-Jacob, umkakhe olwisana nomraro wokugandeleleka komkhumbulo.

“Umkami ube lisekelo elikhulu kimi begodu wangiduduza. Nangizizwa ngigandelelwe kutshwenyeka, akangikateleli ukuthi ngenze izinto engingafuni ukuzenza. Lokho kutjho ukuthi ngezinye iinkhathi akenzi izinto ebekafisa ukuzenza. Uqakatheke khulu kimi ngombana uyaphana begodu akazicabangeli yena.”—U-Enrico, olwisana nomraro wokutshwenyeka.

a Amanye amabizo atjhugululiwe.