Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Liphelelwe sikhathi namkha Likhamba phambili?

Liphelelwe sikhathi namkha Likhamba phambili?

ISAYENSI

IBHAYIBHELI AYISIYINCWADI YESAYENSI, KODWANA NAYITHINTA ISAYENSI IPHUMA PHAMBILI. CABANGELA IIMBONELO EZILANDELAKO.

Kghani izulu nephasi kunesithomo?

Abososayensi bebakholelwa bona ipendulo ngu-awa. Kwanjesi sebayamukela ukuthi izulu nephasi kunesithomo. IBhayibheli lakutjho kade lokho.—Genesisi 1:1.

Libumbeke njani iphasi?

Ekadeni abantu bebacabanga ukuthi iphasi lithabalele, kodwana umtloli weBhayibheli u-Isaya wathi iphasi ‘liyindulunga’ wasebenzisa ibizo elithi “okurondo.” Nesazi esithileko sahlongoza bona liyibholo.”—Isaya 40:22.

Izulu lingonakala?

Isazi esithileko safundisa ukuthi liphasi elonakalako, kukulapho imithala yeenkwekwezi ingatjhuguluki namkha yonakale. Umbono loyo wabakhona iminyaka. Emakhulwini weminyaka abososayensi bathola igama elitjha, elithi ukuhlangahlangana. Liveza umbono wokuthi koke okusephasini namkha ezulwini kungonakala. Esinye isazi esathuthukisa igama elitjheli satjheja lokho okutjhiwo liBhayibheli ngezulu nomhlaba, nalithi: Uzakukuphendulela, “njengesambatho.” (IRhubo 102:26, 27) Isazesi sakholelwa bona uZimu angakhetha ukuvikela ukonakala kwendalwakhe njengombana kutjho iBhayibheli.—UMtjhumayeli 1:4.

Amaplanethi abanjwe yini?

Usosayensi othileko wakade, wafundisa bona koke okusezulwini kufakwe ngaphakathi kwamabholo. Iphasi lihlangana namabholo lawo. Emakhulwini weminyaka kamuva, abososayensi bavuma bona iinkwekwezi namaplanethi kulenge elizeni. Kodwana encwadini kaJobho sifunda bona uMdali ‘walembelelisa umhlaba phezu kwelize.’—Jobho 26:7.

IMITJHOGA

NANYANA LINGASIYINCWADI YEMITJHOGA IBHAYIBHELI, LIHLANGANISA ILWAZI NEENKAMBISO EZIPHATHELENE NEZAMAPHILO.

Ukuhlukaniswa kweengulani.

UmThetho kaMosi bewuhlukanisa abantu abanobulepheru ebantwini abaphilileko. Abodorhodere bezamaphilo sebayayisebenzisa ikambiso le begodu nesikhathini sethu iyasebenza. Indaba le isencwadini kaLevitikusi esahlukweni 13 no-14.

Ukuhlamba izandla ngemva kokuphatha isidumbu.

Emakhulwini weminyaka abodorhodere bebasebenza ngeendumbu nangabantu abaphilako ngaphandle kokuhlamba izandla zabo. Ikambiso leyo ibangele ukufa okunengi. Kandi umThetho kaMosi wathi umuntu othinta isidumbu usilaphele. Kufuze ahlanjululwe ngamanzi ebujamweni obunjalo. Ikambiso le izuzisa kwamambala kwezamaphilo.—Numeri 19:11, 19.

Ukulahlwa kweenzibi.

Qobe mnyaka abantwana abaziingidi bayafa ngebanga lesifo sokuthulula esibangelwa kulahlwa kothuvi endaweni engakafaneli. UmThetho kaMosi bewuthi uthuvi bomuntu kufanele benjelwe namkha bulahlwe kude nabantu.—Duteronomi 23:13.

Isikhathi sokusoka.

NgokomThetho kaZimu umntwana omsana bekufuze asokwe nakanamalanga abunane. (Levitikusi 12:3) Ngemva kweveke iingazi zesana zisuka sezigijima kuhle emzimbenalo kangangokuthi zikghona nokubumba ihlwili. Ukulinda iveke ngaphambi kokusokwa bekuvikela esikhathini esidlulileko. Zamaphilo bezingakathuthuki ngaleyo minyaka.

Ukuhlobana okukhona phakathi kwemizwelo nepilo engokomzimba.

Abososayensi bathi ukuba nemizwelo enjengethabo, ithemba, ummoya wokuthokoza newokulibalela kuyithuthukisa kwamambala ipilo. IBhayibheli lithi: “Ihliziyo enamileko iyintatha ehle, kodwana umphefumulo oqobekileko womisa amathambo.”—IzAga 17:22.