Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Khuyini Ongayenza Lokha Umlingani Womtjhado Nakabukela Iinthombe Zomseme

Khuyini Ongayenza Lokha Umlingani Womtjhado Nakabukela Iinthombe Zomseme
  • “Bengizizwa ngasuthi indodami yenze ubufebe ngokubuyelelweko.”

  • “Ngazizwa ngihlazisekile, ngingaqaleki begodu ngingasililitho.”

  • “Bengingakghoni ukukhuluma nomuntu. Ngafela ngaphakathi.”

  • “Bengizizwa ngasuthi uJehova akanandaba nami.”

Amezwi angehla atjengisa ukuthi umfazi uzwa ubuhlungu kangangani lokha indodakhe nayibukela iinthombe zomseme. Nange bekakwenza lokhu ngemsitheleni, mhlamunye sele kuziinyanga namkha iminyaka, angazizwa ngasuthi angekhe asakghona ukumthemba. Omunye umfazi wathi, “Ngizizwa ngasuthi angiyazi indodami ukuthi ingubani? Kghani kukhona ezinye izinto engifihlela zona?”

Isihlokwesi senzelwe umfazi onendoda ebukela iinthombe zomseme. a Sizokukhuluma ngeenkambisolawulo zeBhayibheli ezingamduduza, zimqinisekise ukuthi uJehova uyamthanda bezimsize ahlale aseduze noJehova. b

KHUYINI UMLINGANI ONGANAMLANDU ANGAYENZA?

Nanyana ungekhe walawula izinto ezenziwa yindodakho kodwana kunezinto ongazenza bona ukghone ukuba nokuthula okungeziweko. Cabanga ngezilandelako.

Ungazibeki umlandu. Umfazi angazizwa ngasuthi kungebanga lakhe indodakhe ibukela iinthombe zomseme. U-Danielle c uthi, “Ngagandeleleka, ngakwata khulu begodu lokhu kwangenza ngazizwa ngasuthi indlela engizizwa ngayo yenze ubujamo bathuwelela.” U-Alice wazibona angasesemuhle endodenakhe. Wazibuza, ‘Kubayini indodami ikhetha ukuqala abanye abafazi kunami?’

Nange uzizwa njalo, sibawa wazi ukuthi uJehova akakubeki umlandu ngebanga lezenzo zendodakho. UJakopo 1:14 uthi: “Ngamunye ulingwa ngokudoswa nangokuyengwa yikanukwakhe.” (Rom. 14:12; Flp. 2:12) Kunokuthi akusole, uJehova uthokoza khulu ngokuthembeka kwakho kuye.—2 Kron. 16:9.

Umfazi angazizwa ngasuthi akasimuhle kodwana lokho akusiliqiniso. Abosolwazi bathi iinthombe zomseme zenza umuntu abe neemfiso zomseme okungekho umfazi ongazanelisa.

Ungatshwenyeki khulu. U-Catherine uthi into ebekahlala acabanga ngayo bekukuthi indodakhe ibukela iinthombe zomseme. U-Frances uthi: “Ngihlale ngitshwenyeke khulu nangingazi ukuthi indodami ikuphi. Ngitshwenyeka ilanga loke.” Abanye abafazi baphathwa ziinhloni nabahlangana namanye amaKrestu okungenzeka ayazi ngomraro wendodakhe. Abanye bazizwa babodwa ngombana bebacabanga ukuthi akekho ozwisisa ubujamo babo.

Kujayelekile ukuzizwa njalo. Kodwana nawungasebenzisa isikhathi esinengi ucabanga ngezintwezi, uzokutshwenyeka khulu. Kunalokho, linga ukudzimelela etjhebiswaneni lakho noJehova. Ukwenza lokho kuzokusiza ukghodlhelele.—Rhu. 62:2; Efe. 6:10.

Kungakusiza ukufunda nokucabangisisa ngeendaba eziseBhayibhelini ezikhuluma ngabafazi abaduduzwa kubandamela kuJehova ngomthandazo. Akhenge ayisuse imirarwabo kodwana wabanikela ukuthula. Ngokwesibonelo, uHana “bekezwa ubuhlungu khulu” ngobujamo bakhe. Kodwana ngemva kokuthi ‘athandaze kuJehova isikhathi eside,’ wafumana ukuthula ngitjho nanyana bekangazi ukuthi ubujamo bakhe buzokuba njani.—1 Sam. 1:10, 12, 18; 2 Kor. 1:3, 4.

Indoda nomfazi kungatlhogeka bayokubawa isizo kubadala

Bawa isizo kubadala bebandla. Bazokuba “njengendawo yokuzifihla emoyeni, njengendawo yokubhaca esivunguvungwini.” (Isa. 32:2) Bangakutjengisa nodade ongakhuluma naye ninobabili bona akududuze.—IzA. 17:17.

KGHANI UNGAMSIZA?

Kghani ungakghona ukusiza indodakho ihlule umukghwa wokubukela iinthombe zomseme? Mhlamunye. IBhayibheli litjengisa ukuthi nanizakurarulula umraro namkha nilwe nenaba elinamandla, “ababili bangcono kunoyedwa.” (UMtj. 4:9-12) Abosolwazi bafumene ukuthi abatjhadikazi nabasebenza ndawonye, kanengi umlingani uyakghona ukuhlula umukghwa wokubukela iinthelo zomseme begodu nomkakhe angafunda ukumthemba godu.

Okunengi kuzokuya ngokuzimisela komlingani ukusebenza budisi nokufuna ukulisa ukubukela iinthombe zomseme. Kghani sele abawe isizo kuJehova ngomthandazo bewabawa nesizo kubadala? (2 Kor. 4:7; Jak. 5:14, 15) Inga-kghani uneplani yokuhlula umukghwa wokubukela iinthombe zomseme, ngokwesibonelo, kghani uyalinganisela ekusebenziseni isisetjenziswa sakhe se-elekthroniki bekabaleke ubujamo obungamlinga? (IzA. 27:12) Inga-kghani uzimisele ukwamukela isizo lakho bekathembeke kuwe? Nange kunjalo, ungakghona ukumsiza.

Ungamsiza njani? Cabanga nganasi isibonelo. U-Felicia utjhade no-Ethan, owakhe waba nomukghwa wokubukela iinthombe zomseme nakasesemutjha. U-Felicia wenza kube bulula ngendodakhe ukuthi ikhulume naye lokha nayiba nesifiso sokubukela iinthombe zomseme. U-Ethan uhlathulula uthi: “Ngikghona ukukhuluma ngokutjhaphulukileko nomkami. Ngethando uyangisiza ngibaleke iinlingo begodu uyangihlola ukuthi ngiraga njani. Uyangisiza nokuthi ngingangeni khulu ku-Internet.” Ngokujayelekileko, u-Felicia uzwa ubuhlungu ngomukghwa ka-Ethan wokubukela iinthombe zomseme. Uthi, “Kodwana indlela engizizwa ngayo nobuhlungu engibuzwako abumsizi abalekele umukghwa omumbi lo. Ngemva kokuthi sesicoce ngeentjhijilo zakhe, ukulungele ukungisiza ngihlule ubuhlungu bami.”

Ukucocisana okunjalo akusizi kwaphela indoda ibalekele ukubukela iinthombe zomseme kodwana kusiza nomkayo ukuthi ayithembe godu. Lokha indoda nayizimisele ukutjela umkayo ngeemfiso zayo, ukuthi iyakuphi nokuthi iyokwenzani, kuzokuba bulula ngomkayo ukuthi ayithembe ngombana ayisamfihleli litho.

Kghani ucabanga ukuthi ungayisiza indodakho ngendlela efanako? Nange kunjalo, kubayini ningafundi isihlokwesi benicoce ngaso ndawonye? Umnqophwakhe uzokuba kulisa ukubukela iinthombe zomseme nokukunikela ibanga lokuthi umthembe godu. Kunokuthi asilingeke ngokuthi ufuna ukukhuluma ngomraro lo, kufuze alinge ukuzwisisa ukuthi umraro lo ukwenza uzizwe njani. Umnqophwakho kufuze kube kumsekela emzamwenakhe yokulisa umukghwa lo nokumnikela ithuba lokutjengisa ukuthi ungamthemba godu. Nobabili kuzokufuze nazi ukuthi khuyini eyenza bantu bafune ukubukela iinthombe zomseme nokuthi umraro lo ungahlulwa njani. d

Nange usaba ukuthi wena nomlinganakho angekhe nikghone ukwehlisa umoya nanikhuluma ngendaba le, bawani umdala enitjhaphulukileko ukukhuluma naye bona abe khona nanikhuluma ngendaba le. Lemuka bona ngitjho nangemva kokuthi umlingani sele awuhlulile umukghwa wokubukela iinthombe zomseme, kungathatha isikhathi eside ukumthemba godu. Ungapheli amandla. Qala netuthuko encani emtjhadwenenu. Yiba nethemba lokuthi ngokukhamba kwesikhathi nangokubekezela kwenu, umtjhadwenu uzokuqina godu.—UMtj. 7:8; 1 Kor. 13:4.

KUTHIWANI NANGE ASARAGELA PHAMBILI?

Nange indodakho ibukele iinthombe zomseme ngemva kokuthi ihlezi isikhathi eside ingazibukeli, kghani lokho kutjho ukuthi ayikatjhuguluki namkha angeze yakghona ukulisa umukghwa loyo? Akusinjalo. Khulukhulu nangabe ibukela iinthombe zomseme khulu, ingakufumana kubudisi ukulwisana nomukghwa lo ukuphila kwayo koke. Ingabukela iinthombe zomseme godu nanyana ihlezi isikhathi eside ingazibukeli. Nayizakuhlala ingasabukeli iinthombe zomseme godu, kuzokutlhogeka izibekele umkhawulo ozoyivikela, ihlale kiwo ngitjho nanyana kungabonakala kwangathi umraro lo uphelile. (IzA. 28:14; Mat. 5:29; 1 Kor. 10:12) Kufuze ibe ‘namandla alawula umkhumbulwayo’ begodu ifunde ‘ukuhloya okumbi’—okuziinthombe zomseme neminye imikghwa esilapheleko efana nokuskomora. (Efe. 4:23; Rhu. 97:10; Rom. 12:9) Kghani izimisele ukwenza imizamo le? Nange kunjalo, ingakghona ukuwulisa umukghwa lo. e

Dzimelela etjhebiswaneni lakho noJehova

Kuthiwani-ke nange umlingani angafuni ukulwisana nomraro aqalene nawo? Kuyazwisiseka ukuthi ungazizwa udanile, ukwatile begodu udliwe iinthende. Funa ukuthula kwengqondo ngokuthi utjhiyele zoke izinto ezandleni zakaJehova. (1 Pit. 5:7) Ragela phambili utjhidelana noJehova ngokufunda, ukuthandaza nokucabangisisa. Nawenza njalo, qiniseka bona naye utjhidela kuwe. Njengombana kutjengiswe ku-Isaya 57:15, uhlala nalabo “abaphukileko nabagandelelekileko emmoyeni,” ufuna ukubasiza bathabe godu. Linga ukuba mKrestu ongcono ngendlela ongakghona ngayo. Funa isekelo labadala. Hlala unethemba lokuthi ekukhambeni kwesikhathi indodakho izokutjhuguluka kwamambala.—Rom. 2:4; 2 Pit. 3:9.

a Isihlokwesi siqaliselwe endodeni ebukela iinthombe zomseme. Nanyana kunjalo, iinkambisolawulo okuzokukhulunywa ngazo esihlokwenesi zizokusiza nendoda enomfazi obukela iinthombe zomseme.

b Ukubukela iinthombe zomseme akunikeli ibanga elingokomTlolo lokutlhala.—Mat. 19:9.

c Amagama atjhugululiwe.

d Imininingwana elisizo ingafumaneka ku-jw.org neencwadini zethu. Ngokwesibonelo, funda isihloko esithi, “Izithombe Zocansi Zingawuqeda Nya Umshado Wakho” esiku-jw.org; “Ungasehlula Isilingo!esisesiThaleni sakaMeyi-Juni 1, 2014, kk. 12-14; nesithi, “Iinthombe Zomseme Ezisilapheleko—Zilungile Nofana Ziyingozi?esiThaleni sakaSeptemba-Oktoba 1, 2013, kk. 3-7.

e Ngebanga lokuthi kubudisi ukulisa ukubukela iinthombe zomseme, abanye abatjhadikazi bakhethe ukuyokufuna isizo labodorhodere ngaphezu kwesizo abalinikelwa badala bebandla.