Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi

Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi

Ama-Israyeli ayesidla imana lezagwaca kuphela yini ngesikhathi esenkangala?

Ngesikhathi ama-Israyeli esenkangala okweminyaka engu-40, ukudla ayekudla kakhulu yimana. (Eks. 16:35) Kodwa okwezikhathi ezimbili, uJehova wabanika lezagwaca. (Eks. 16:​12, 13; Nani. 11:31) Lanxa kunjalo, kwakulokunye ukudla ama-Israyeli ayekudla.

Ngokwesibonelo, ngezinye izikhathi uJehova wayekhokhela abantu bakhe abase ‘endaweni yokuphumula’ lapho ababethola khona okunye abangakudla. (Nani. 10:33) Eyinye yalezondawo kwakuyi-Elimi “lapho okwakulemithombo yamanzi engu-12 lezihlahla zelala ezingu-70.” Akuthandabuzwa ukuthi izihlahla lezo zazilezithelo ezidliwayo. (Eks. 15:27) Ibhuku elithi Plants of the Bible lithi izihlahla zelala ezazilezithelo ezidliwayo “zazigcwele enkangala njalo abantu abanengi babezisebenzisa ukwenza amafutha kanye lendawo yokuhlala.”

Kungenzakala ukuthi ama-Israyeli ama emfuleni omkhulu osubizwa ngokuthi yi-Feiran khathesi. Ibhuku elithi Discovering the World of the Bible lithi: “Umfula lo ungaba ngamakhilomitha angu-130 ubude. Ungomunye wemifula emide kakhulu, emihle futhi edumileyo eSinayi.” Liqhubeka lisithi nxa ungahamba amakhilomitha angaba ngu-45 usuka lapho umfula lo othela khona, kulendawo enhle, elezihlahla zelala ebizwa ngokuthi yiFerain Oasis. Indawo le inhle njengensimu ye-Edeni njalo okweminyaka eminengi, abantu abavela endaweni ezitshiyeneyo bebefika endaweni le.

Izihlahla zelala ezitholakala eFeiran

Kungenzeka ukuthi ngesikhathi ama-Israyeli esuka eGibhithe athwala ifulawa, ingqoloyi lamafutha kanye lemiganu yokuvubela ifulawa. Kusegcekeni ukuthi izinto lezi azizange zibatshove okwesikhathi eside. Babesuke “lemihlambi yabo njalo izifuyo zabo zazizinengi kakhulu.” (Eks. 12:​34-39) Kumele ukuthi izifuyo zabo ezinengi zafa ngenxa yokuswela ukudla lamanzi enkangala. Ezinye bazidla njalo ezinye babesenza ngazo iminikelo, kungenzakala lakubonkulunkulu bamanga. a (Imiseb. 7:​39-43) Lanxa kunjalo, ama-Israyeli aqhubeka efuya njalo lokhu sikubona emazwini akhulunywa nguJehova ngesikhathi ama-Israyeli etshengisa ukuthi ayengasamthembi. Wathi: “Amadodana enu azakuba ngabelusi okweminyaka engu-40 enkangala.” (Nani. 14:33) Kungenzeka ukuthi babeyake basenge loba bahlabe futhi badle inyama yezifuyo lezi kodwa zazingeke zenele abantu abangaba yi-3 miliyoni okweminyaka engu-40. b

Izifuyo zazikuthola ngaphi ukudla lamanzi? c Ngalesosikhathi kwakusiba lezulu elinengi yikho lotshani babusiba bunengi enkangala. Ibhuku elithi Insight on the Scriptures, Volume 1 lithi eminyakeni engu-3 500 edlulileyo, “kwakulamanzi amanengi lapho ama-Israyeli ayekhona e-Arabhiya ukwedlula amanzi akhona kuleyondawo khathesi. Namuhla, kulemifula eminengi ewomileyo lezigodi okutshengisa ukuthi kwake kwaba lamanzi amanengi endaweni leyo.” Lanxa kunjalo, inkangala kwakuyindawo ewomileyo futhi eyesabekayo. (Dute. 8:​14-16) Ngabe uJehova wayengawaniki amanzi ngokuyisimangaliso, ama-Israyeli ayezakufa wona kanye lezifuyo zawo.—Eks. 15:​22-25; 17:​1-6; Nani. 20:​2, 11.

UMosi watshela ama-Israyeli ukuthi uJehova wayewanika imana ‘ukuze akwazi ukuthi umuntu kaphili ngesinkwa sodwa kodwa uphila ngawo wonke amazwi aphuma emlonyeni kaJehova.‘—Dute. 8:3.

a IBhayibhili likhuluma ngezikhathi ezimbili lapho izifuyo ezanikelwa khona kuJehova ngesikhathi ama-Israyeli esenkangala. Esokuqala kungesikhathi kugcotshwa abaphristi njalo esesibili kwakungePhasika. Iminikelo le yomibili yenziwa ngo-1512 B.C.E., sekungaba ngumnyaka ama-Israyeli ephume eGibhithe.—Levi. 8:14–9:24; Nani. 9:​1-5.

b Kwathi sekusiyaphela iminyaka engu-40 ama-Israyeli esenkangala, athumba izifuyo ezinengi ngemva kokunqoba ezimpini. (Nani. 31:​32-34) Lanxa kunjalo, aqhubeka esidla imana aze ayangena eLizweni leSithembiso.—Josh. 5:​10-12.

c Kusegcekeni ukuthi inyamazana zazingayidli imana ngoba uJehova wayethe ama-Israyeli abuthe lokho ayesenelisa ukukudla kuphela, kazange atsho lutho ngezinyamazana.—Eks. 16:​15, 16.