Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Wãween Am̦ Maroñ Jino Imminene ilo Eklejia eo Am̦ Ekããl

Wãween Am̦ Maroñ Jino Imminene ilo Eklejia eo Am̦ Ekããl

KWÕNAÑIN ke em̦m̦akũt ñan juon eklejia ekããl? El̦aññe aet, bõlen kwõmaroñ errã ippãn Jean-Charles, eo me ear ba: “Ñe kwe im baam̦le eo am̦ rej em̦m̦akũt ñan juon jikin ekããl, ejjab pidodo ñan jino imminene kõn eklejia eo am̦ ekããl im ilo ejja iien eo wõt, ñan lale bwe ro ilo baam̦le eo am̦ rej dãpij wõt juon jem̦jerã epaak ippãn Jeova.” Ejjab men in wõt, ak kwõmaroñ aikuj kappok am̦ jerbal, jikin ami jokwe, im bõlen jikin jikuul̦ ñan ajri ro nejũm̦. Bareinwõt, kwõj aikuj jino kammineneik kwe kõn mejatoto eo ekããl ilo jikin eo, m̦anit ko an armej ro ie, im teretore eo ilo ijin.

Nicolas im Céline rar iioon juon apañ eoktak. Ra eo ilo France ear kajjitõk ñe erro maroñ em̦m̦akũt ñan juon eklejia ekããl. Erro ej ba: “Ilo jinoin, kõm̦ro ar lukkuun m̦õn̦õn̦õ bõtab tokãlik kõm̦ro ar jino oñkake ro m̦õttam̦ro. Kõm̦ro ejjañin kar lukkuun epaake ro jeid im jatid ilo eklejia eo am̦ro ekããl.” a Kõnke men in ejjab pidodo, ewi wãween kwõmaroñ m̦õn̦õn̦õ im lo tõprak ilo eklejia eo am̦ ekããl? Ta ko ro jet remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ? Im ewi wãween kwõmaroñ bõk kõketak im bareinwõt kõkajoore ro jet ilo eklejia eo am̦ ekããl?

EMÃN NAANIN KAKAPILÕK KO ÑAN JIPAÑ EOK JINO IMMINENE

Atartar ioon Jeova

1. Atartar ioon Jeova. (Sam 37:5) Ilo Japan, Kazumi ear em̦m̦akũt jãn eklejia eo me ear pãd ie ium̦win 20 iiõ ko kõnke jikin jerbal eo an l̦eo ippãn ear kõm̦akũti ñan bar juon jikin. Ewi wãween an kar Kazumi “kadãpill̦o̦k [an] ial̦ ioon Jeova” ak kwal̦o̦k an lõke E? Ej ba: “Iar lutõkl̦o̦k bũruõ ñan Jeova im kwal̦o̦k kõn aõ ikkũm̦kũm̦, aõ eñjake bwe imake iaõ, im kõn inepata ko aõ. Kajjojo iien iar kõm̦m̦ane men in, Jeova ear letok kajoor eo iar aikuji.”

Ewi wãween kwõmaroñ kal̦apl̦o̦k am̦ atartar ioon Jeova? Ãinwõt an juon menin eddek aikuj dãn im kõn̦ ko ilo bwidej eo bwe en em̦m̦an an eddek, ejja ãindeinl̦o̦k wõt tõmak eo ad ej aikuj dãn im kõn̦ ko ilo kõkkar bwe en maroñ kajoorl̦o̦k wõt. Nicolas, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ear kile bwe an kar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak ko an Ebream, Jesus, im Paul—ro me rar kaarmejjeteik elõñ men ko bwe ren maroñ kõm̦anm̦an ankilaan Anij—men in ear kal̦apl̦o̦k an lõke bwe Jeova enaaj jipañe. El̦aññe kwõj keini am̦ katak Baibõl̦, kwõnaaj maroñ jel̦ã kijenmej ñe ewõr oktak ko rej wal̦o̦k ilo mour eo am̦ im kwõnaaj bõk ekkan ko ilo jetõb me kwõmaroñ kõjerbali ñan kõkajoor ro ilo eklejia eo am̦ ekããl.

Jab keidi eklejia eo am̦ ekããl ñan eklejia eo am̦ kar m̦okta

2. Jab keidi eklejia eo am̦ ekããl ñan eklejia eo am̦ kar m̦okta. (Ekl. 7:10) Jules ear aikuj katak kilen imminene kõn juon m̦anit elukkuun kããl ke ear em̦m̦akũt jãn Benin ñan America. Ej ba, “Ear ãinwõt ñe iar aikuj kwal̦o̦k kõn aolepen bwebwenatoun mour e aõ ñan kajjojo armej ekããl me iar iioone.” Kõnke ear jab imminene kõn men in, Jules ear jino kattol̦o̦ke jãn eklejia eo an. Bõtab ãlikin an kar kal̦apl̦o̦k an jel̦ã kajjien ro jein im jatin, ear oktak an l̦õmn̦ak. Ej ba: “Kiiõ ij kile bwe jekdo̦o̦n ia eo jej jokwe ie ipel̦aakin lal̦ in, ak kõj aolep im juon wõt. Men eo wõt eoktak, ej wãween ad kõnono im kõm̦m̦an ko ad. Innem, elukkuun aorõk bwe jen jab kajjioñ in ukot armej ro im wãween ko ippãer.” Kõn men in, kõjparok bwe kwõn jab keidi eklejia eo am̦ ekããl ñan eklejia eo am̦ kar m̦oktal̦o̦k. Juon jeid im jatid kõrã me ej juon bainier etan Anne-Lise, ej ba: “Iar jab em̦m̦akũt bwe in pukot ejja men ko wõt me rar pãd ilo jikin eo iar em̦m̦akũt jãne, bõtab iar em̦m̦akũt bwe in katak men ko rekããl.”

Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj bar kõjparok bwe ren jab keidi eklejia eo aer ekããl ñan eklejia eo aer kar m̦okta. Meñe eoktak wãween an em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo eklejia eo am̦ ekããl kõm̦adm̦õdi jet men, ak ejjab mel̦el̦ein bwe aolep iien ebõd wãween kein. Ej juon menin mãlõtlõt ñan kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kõn men ko rej wal̦o̦k ilo jikin eo kwõj jokwe ie kiiõ, m̦okta jãn am̦ lel̦o̦k naanin jipañ ko. (Ekl. 3:​1, 7b) Men eo em̦m̦antata ej ñan katakin ikijjeen joñak ko am̦ rem̦m̦an ijello̦kun am̦ kajjioñ iuuni er ñan l̦oori l̦õmn̦ak ko am̦.—2 Kor. 1:24.

Jol̦o̦k iien ippãn eklejia eo am̦

3. Jol̦o̦k iien ippãn eklejia eo am̦. (Pil. 1:27) Ñe kwõj em̦m̦akũt ñan juon jikin ekããl, men in enaaj lukkuun bõk iien im maroñ ko am̦. Meñe ãindein, ak elukkuun aorõk bwe kwõn etal ñan iien kweilo̦k ko ilo Im̦õn Kweilo̦k eo ilo iien eo em̦õkajtata. Kõnke enaaj ewi wãween an ro ilo eklejia eo am̦ ekããl jipañ eok ñe rejjañin lo eok ak ejeja aer lo eok? Lucinda, eo ear em̦m̦akũt ippãn ledik ro ruo nejin ñan juon bukwõn me elukkuun lõñ armej ie ilo South Africa, ej ba: “Ro m̦õtta rar rõjañ ña bwe in kate eõ ñan epaakel̦o̦k ro ilo eklejia eo aõ ekããl, kwal̦o̦k naan ippãer, im uwaak ilo iien kweilo̦k ko. Kõmar bareinwõt kõpel̦l̦o̦k m̦weo im̦õmmim bwe ren kõjerbale ñan iien kweilo̦k ko an kwal̦o̦k naan.”

Am̦ jerbal ñan Jeova ippãn rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦ ilo eklejia eo am̦ ekããl, ej juon wãween elukkuun em̦m̦an me komi maroñ “jipañ doon ñan dãpij wõt tõmak eo ami ilo ennaan eo em̦m̦an.” Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar rõjañ Anne-Lise, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ñan kajjioñ kwal̦o̦k naan ippãn aolep ro ilo eklejia eo an. Ta tokjãn ko Anne-Lise ear loi? Ej ba, “Iar kile bwe eñin ej wãween eo em̦m̦antata ñan jino epaake ro ilo eklejia eo.” Bareinwõt, ñe kwõj volunteer im bõk kun̦aam̦ ilo jerbal ko ãinwõt karreo ak kõjparok Im̦õn Kweilo̦k eo, men in enaaj kaalikkar ñan ro jeim̦ im jatũm̦ bwe kwõj kiiõ watõk eklejia eo ekããl ãinwõt eklejia eo am̦. Ñe el̦apl̦o̦k am̦ jol̦o̦k iien ippãn ro ilo eklejia eo am̦, enaaj m̦õkajl̦o̦k aer epaake kwe im kwõnaaj watõk er ãinwõt baam̦le.

Ejaak jem̦jerã ko rekããl

4. Ejaak jem̦jerã ko rekããl. (2 Kor. 6:​11-13) Wãween eo em̦m̦antata ñan jino m̦õttãik ro jet ej ñan kwal̦o̦k am̦ itoklimo kõn er. Kõn men in, m̦okta jãn im ãlikin iien kweilo̦k ko, kõm̦m̦an iien ñan bwebwenato ippãn ro jet im kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kajjier. Lukkuun kate eok ñan keememej etaer. Ñe kwõj keememej ãt ko etaer im kwal̦o̦k jouj im kaalikkar am̦ juon eo epidodo kepaake, innem renaaj kõn̦aan jel̦ã kajjiem̦ im ejjel̦o̦k pere men in enaaj tõll̦o̦k eok ñan am̦ ejaak juon jem̦jerã epaak ippãer.

Ijello̦kun am̦ inepata ñe ro jeim̦ im jatũm̦ renaaj kõn̦aan m̦õttãik eok, kwõn kõtl̦o̦k aer jel̦ã kajjiem im lukkuun kain armej rot kwe. Kwõmaroñ katak jãn men eo Lucinda ear kõm̦m̦ane, ej ba, “Ewõr ro me jej epaake er kiiõ kõnke kõmar em̦m̦akũt m̦okta im kũrtok er ñan m̦weo im̦õmmim.”

“KOM̦WIN KARWAINENEIK DOON”

Ewõr jet remaroñ mijak ak ikkũm̦kũm̦ in del̦o̦ñ ñan juon Im̦õn Kweilo̦k me eobrak kõn armej ro rejaje kajjier. Kõn men in, ewi wãween kwõmaroñ kõm̦m̦an bwe en pidodo ñan ro rej em̦m̦akũt waj ñan eklejia eo am̦? Rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k naanin rõjañ in: “Kom̦win karwaineneik doon ãinwõt an kar Christ karwaineneik kom̦.” (Rom 15:7) Ikijjeen an em̦m̦aan ro rej lale eklejia anõke Christ, remaroñ jipañ ro rekããl ñan eñjake aer ruwainene. (Lale bo̦o̦k eo etan “ Wãween ñan Lo Tõprak ilo Am̦ Em̦m̦akũt ñan Juon Eklejia Ekããl.”) Ijoke, ewõr kun̦aan aolep ro ilo eklejia eo, ekoba ajri ro, ñan karwaineneik ro rekããl im m̦õttãiki er.

Ad kwal̦o̦k karwainene ñan ro jet ej kitibuj ad kũrtok er ñan m̦õko im̦õd, ijoke emaroñ bar kitibuj ad lel̦o̦k peid ñan jipañ er. Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid kõrã ear kõjerbal iien ko an raorõk ñan jipañ bar juon jeid im jatid kõrã me ej kab em̦m̦akũtl̦o̦k ñan jikin eo. Ear kõm̦m̦ane men in ikijjeen an kar kõjam̦boiki bwe en maroñ jineete bukwõn eo im ear kwal̦o̦k ñane kilen an maroñ ito-itak ikijjeen bus ko im train ko. An kar ãindein ear tõpar bũruon eo jeid im jatid me ekããl im ear jipañe ñan jino imminene ilo ijin me ej kab em̦m̦akũt ñane.

JUON IIEN EPEL̦L̦O̦K ÑAN RŨTTOL̦O̦K ILO TÕMAK

Ilo an juon locust rũttol̦o̦k, elõñ alen an aikuj tũm̦ kilin m̦okta jãn an maroñ ekkãke. Ãindeinl̦o̦k wõt, ñe kwõj em̦m̦akũt ñan juon eklejia ekããl, kwõj aikuj tũm̦wi ak jol̦o̦k jabdewõt men me ej bõbraik eok jãn am̦ ekkãke ilo kõkkar ilo jerbal eo am̦ ñan Jeova. Nicolas im Céline rej ba, “Am̦ro kar em̦m̦akũt ñan juon eklejia ekããl ear juon iien epel̦l̦o̦k ñan am̦ro bõk kamminene. Kõm̦ro ar aikuj ejaak kadkad ko rekããl bwe kõm̦ro en maroñ jino imminene kõn armej ro rekããl im ijo jikũm̦ro ekããl.” Jean-Charles, eo me kar kwal̦o̦k kake ilo jinoin katak in, ej kwal̦o̦k kõn tokjãn ko baam̦le eo an rar bũki, ej ba: “Ãlikin ammim em̦m̦akũt ñan eklejia eo ammim ekããl, ajri ro nejũm̦ro rar rũttol̦o̦k ilo tõmak im epaakel̦o̦k Jeova. Ãlikin jejjo wõt allõñ, ledik eo nejũm̦ro ear jino kõm̦m̦an katak ijo m̦aan ilo kweilo̦k ko an lukwõl̦pãn wiik im l̦adik eo nejũm̦ro ear erom juon ri-kwal̦o̦k naan ejjañin peptaij.”

Ta el̦aññe wãween ko kwõj iiooni ilo mour eo am̦ rejjab kõtl̦o̦k am̦ maroñ em̦m̦akũt ñan bar juon jikin, bõlen ñan jipañ ilo jikin ko rej aikuj ri-kwal̦o̦k naan ie? Eokwe, kwõmaroñ kõm̦m̦an ãinwõt ñe eklejia eo am̦ kiiõ ej juon eklejia ekããl ikijjeen am̦ jerbale jet iaan naanin kakapilõk ko ilo katak in. Atartar ioon Jeova im jol̦o̦k iien ippãn eklejia eo ikijjeen am̦ kõm̦m̦an karõk ñan kwal̦o̦k naan ippãer im ikijjeen am̦ ejaake jem̦jerã ko rekããl ak kõkajoorl̦o̦k kõtaan eo am̦ ippãn ro m̦õttam̦ kiiõ. Bõlen kwõmaroñ kajjitõk ippãn ro rekããl ak ro rej pãd ilo aikuj el̦aññe rej aikuj am̦ jipañ. Kõnke yokwe ej kõkal̦l̦en Kũrjin ro rem̦ool, ejjel̦o̦k pere bwe am̦ jipañ ro jet enaaj kõkajoorl̦o̦k kõtaan eo am̦ ippãn Jeova. (Jon 13:35) Kwõmaroñ lõke bwe “Anij ej buñbũruon kõn menin katok rot kein.”—Hib. 13:16.

Meñe ejjab pidodo, ak em̦õj an elõñ iaan rũttõmak ro jeid im jatid lo tõprak ilo aer em̦m̦akũt ñan juon eklejia ekããl—im kwe bareinwõt kwõmaroñ ãindein! Anne-Lise ej ba, “Aõ kar em̦m̦akũt ñan juon eklejia ekããl ear jipañ eõ ñan kõpel̦l̦o̦k bũruõ.” Kazumi ej kiiõ lukkuun tõmak im lõke bwe ñe kwõj em̦m̦akũt, “kwõnaaj lo an Jeova jipañ eok ilo wãween ko kwõjjañin kar loi ak jel̦ã kaki m̦oktal̦o̦k.” Im ewi wãween an Jules eñjake? Ej ba: “Jem̦jerã ko iar ejaaki ippãn ro ilo eklejia eo aõ ekããl rar jipañ eõ ñan eñjake bwe ij m̦õttan eklejia eo. Kiiõ, joñan aõ lukkuun epaake er, ij l̦õmn̦ak bwe enaaj pen ñan ña ñe inaaj aikuj em̦m̦akũt jãn er.”

a Ñan bõk jipañ kõn wãween am̦ maroñ kijenmej ñe kwõj oñkake baam̦le eo am̦ ak ijo kwõj itok jãne, lale katak eo etan “Rar M̦õn̦õn̦õ in Em̦m̦akũt ñan Jipañ ilo Micronesia” ilo Naan in Keeañ eo an Jul̦ae 1, 2014.