Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bitendelelu bidi anu mushindu mukuabu wa kuenda mushinga anyi?

Bitendelelu bidi anu mushindu mukuabu wa kuenda mushinga anyi?

 Ukadi mumone ne: bitendelelu bia bungi mbitambe kudifila bua kupeta makuta pamutu pa kupesha bantu buludiki bua mu nyuma anyi? Bidi bienza madisuisha ne bipanyisha bintu. Bamfumu ba bitendelelu ba bungi badi bapeta mafutu manene ne badi ne nsombelu wa babanji. Mona bilejilu bikese patupu:

  •   Mbenze lunketu bapete ne: mu tshipolo tshia bidimu 13, mumpele kampanda wa mu Katolike muenze mudimu ne makuta a mu tshitanda bua kuenzeja ngendu 150 mu ndeke wende nkayende, ne mmuenze ngendu 200 ne mashinyi a babanji. Mmutule kabidi makuta mapite pa miliyo inayi ya dolare bua kulongoluesha nzubu wende utuye musombele ku tshitanda.

  •   Mpasata mukuabu muende lumu wa mu ditunga dia mu Afrike utu usangisha pa tshibidilu bantu binunu ne binunu mu tshitanda tshiende. Tshitanda atshi tshidi ne muaba munene bikole utubu bapanyishila mitelu idi mifundaku malu ende, bilamba bikuabu ne “mafuta a mishindu yonso” adiye wela meji ne: adi ne bukole bua kuenza bishima. Mpasata eu mmubanji wa dikema, padi bena mu tshitanda tshiende eku bikale bapele ba katshia.

  •   Mu ditunga dia Chine, mikuna ibidi minsantu ya bena Bouddha nkumpanyi minene be! Mu tshitanda tshinene tshia Shaolin badi bapanyishamu bintu bishilashilangane. Batu mene babikila munene wa tshitanda etshi ne: “Mudiambike mubanji”

  •   Bena kumpanyi ba bungi ba mu Amerike badi benda mushinga ne bitendelelu. Bilondeshile luapolo kampanda, badi balabidila bu badi benza bilele bia ntendelelu bua kuenza mikîya ya malu a ntendelelu ne kupanyisha bantu babu bintu bia malu a ntendelelu bua kupeta makuta.

 Mmunyi muudi umvua bua bitendelelu bidi bidibuinke mu dienda mushinga ebi? Ukadi mudiebeje bua mudi Nzambi wela meji bua bantu badi badivuija babanji bua midimu idibu benza mu bitendelelu anyi?

Mmunyi mudi Nzambi umona kuendela mushinga muaba wa kutendelela?

 Nzambi katu wanyisha kusambakaja malu a ntendelelu ne kuenda mushinga to. Bible udi uleja ne: ku kale Nzambi uvua mumvue tshiji bua bakuidi bavua balongesha “anu bua kupeta difutu.” (Mika 3:11) Kakanyisha bienzedi bia bungenda mushinga bia lukuka bivua bivuije muaba wende wa ntendelelu “tshisokomenu tshia banyengianganyi ba bintu” to.​—Yelemiya 7:11.

 Yezu wakumvua pende mushindu wa muomumue pavua bantu benza mudimu ne bitendelelu bua kulua babanji. Mu tshikondo tshiende, bamfumu ba bitendelelu bavua banyishila bantu bena lukuka bua kuendela mushinga munda mua ntempelo wa mu Yelushalema. Bavua bakengesha bantu ba muoyo muimpe bavua balua bua kutendelela Nzambi mu ntempelo wende. Yezu wakipata bangenda mushinga babi abu ku ntempelo, kubambilaye ne dikima dionso ne: “Lekelayi kuvuija nzubu wa Tatu wanyi nzubu wa kuendela mushinga!”​—Yone 2:14-16.

 Mushindu uvua Yezu mukumbaje mudimu wende, udi uleja ngelelu wa meji wa Nzambi. (Yone 8:28, 29) Kavua ulomba bantu bintu pavuaye ubalongesha malu a Nzambi to. Kavua ulomba bantu makuta pavuaye wenza bishima bu mudi kudiisha misumba ya bantu, kuondopa babedi anyi kujula bantu ku lufu to. Yezu kavua mudivuije mubanji musangu nasha umue bua mudimu wende to, ne yeye muine kavua ne nzubu to.​—Luka 9:58.

Mmunyi muvua bena Kristo ba kumpala batapulula malu a ntendelelu ne a bungenda mushinga?

 Yezu wakambila bayidi bende bua kabadikebedi biuma mu mudimu wabu wa Nzambi to. Wakamba ne: “Nuvua bapete tshianana, nufile tshianana.” (Matayi 10:8) Bayidi ba kumpala bavua balue kumanyika bu bena Kristo abu, bakatumikila mibelu ya Yezu ayi. Tuakulayi bua bakese ba kudibu:

  •   Mupostolo Petelo pavuaye muye kufila Yezu mu mudimu wende, wakamona muntu mukuabu uvuabu babikila ne: Simona ulua ne makuta a kumupesha, bua Petelo amupeshe pende ndambu wa bukokeshi anyi nyuma. Petelo wakabenga diakamue makuta ende au, kumuambilaye ne muoyo mujima ne: “Fuaku ne makuta ebe, bualu uvua muele meji ne: udi mua kupeta dipa dia Nzambi didiye ufila tshianana ku makuta.”​—Bienzedi 8:18-20.

  •   Mupostolo Paulo uvua mumanyike bikole bu muena mudimu wa Nzambi uvua wenza ngendu. Nansha muvuaye muenze mudimu mukole mu bisumbu bia bena Kristo munkatshi mua bidimu, kavua muele meji a kupetela makuta mu mudimu wende au to. Yeye ne bena Kristo nende bakuabu kabavua “bangenda mushinga ba dîyi dia Nzambi bu mudi bantu ba bungi bikale to.” (2 Kolinto 2:17) Paulo wakafunda mene ne: “Tuvua tuenza mudimu butuku ne munya bua katulu bujitu bunene kudi muntu nansha umue wa kunudi patuvua banuyishe lumu luimpe lua Nzambi.”​—1 Tesalonike 2:9.

 Mu bulelela, bena Kristo ba kumpala abu bavua dijinga ne makuta bua kukumbaja mudimu munene wa diyisha uvuabu benza ne bua muvuabu bambuluishangana. Kadi kabakalomba makuta bua mudimu wa Nzambi uvuabu benza au to. Bu bobu basue, bantu bavua mua kubapesha bintu bua malu adi alonda aa:

  •   2 Kolinto 8:12: “Bualu bikala dijinga didianjile kuikalaku, mbianyishibue nangananga bilondeshile bidi muntu nabi, kadi ki mbilondeshile bidi muntu kayi nabi to.”

     Diumvuija: Dijinga didi disaka bua kufila didi ne mushinga wa bungi kupita bintu bifila.

  •   2 Kolinto 9:7: “Muntu ne muntu enze anu bu mudiye mupangadije mu muoyo wende, kenji ne muoyo mukuatshidile anyi bu muenzeja ku bukole, bualu Nzambi mmunange muntu udi ufila ne disanka.”

     Diumvuija: Nzambi katu musue bua muntu nansha umue adiumvue ne: mbamuenzeje bua kufila to. Udi usanka padi muntu ufila bualu mumvue bua kufila.

Ntshinyi tshikadi pa kufikila bitendelelu bidi ne lukuka lua makuta?

 Bible udi uleja patoke ne: Nzambi katu wanyisha bitendelelu bionso anyi mishindu yonso ya kumutendelela to. (Matayi 7:21-23) Mu mêyi a buprofete kampanda, Bible udi ufuanyikija bitendelelu bionso bia dishima ne mukaji wa ndumba bualu bidi bidia bipungidi ne mbulamatadi bua kupeta makuta anyi bintu bikuabu, ne bualu bidi bikengesha bantu ba bisamba bionso. (Buakabuluibua 17:1-3; 18:3) Mêyi a buprofete au adi aleja patoke mukadi Nzambi pa kulumbuluisha bitendelelu bionso bia dishima.​—Buakabuluibua 17:15-17; 18:7.

 Lelu eu, Nzambi ki mmusue bua bienzedi bibi bia bitendelelu bia dishima bisemeje bantu kule nende to. (Matayi 24:11, 12) Udi ukankamija bantu ba muoyo muimpe bua bamanye mua kumuenzela mudimu mu mushindu udiye wanyisha ne kumbuka mu bitendelelu bia dishima.​—2 Kolinto 6:16, 17.