Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Nenuikale numbula biamu bia mitaku ku mikuna’

‘Nenuikale numbula biamu bia mitaku ku mikuna’

Kasumbu ka benji ba makebuludi kavua kenda kakeba bintu bia kale mu bibanda ne mu mbuebue ya mu tshipela tshia mu Yudaya. Bantu aba bakapeta lubuebue luondoke luikale mu tshikunakuna tshile tshia mabue. Bavuaku bapetamu tshintu tshia mushinga mukole anyi? Imue misangu bu mudi bintu bia kale peshi mivungu ya kale ya ku Mbuu mufue anyi? Tòo, kadi bakapeta tshintu tshia mushinga mukole tshivuabu balue kubikila ne: tshiuma tshia Nahal Mishmar.

TSHIUMA tshivuabu bapete mu ngondo muisatu tshidimu tshia 1961 etshi, tshivua dibuki divua ne bintu bipite pa 400, bia bungi bia ku bintu ebi bivua bienza ne tshiamu tshia mitaku, bavua babijingila mu katshiata babisokoke mu lubuebue. Mu bintu ebi muvua bifulu bia bukalenge, makombo a bukalenge, biamu ne bingoma. Tshiuma tshivuabu bapete etshi tshidi ne mushinga kudi babadi ba Bible bilondeshile Genese 4:22 bualu badi bakulamu bua Tubalakana bamba ne: uvua “mutudi wa tshiamu tshia mitaku ne tshiamu tshifike.”

Bantu batshidi badiela nkonko ya bungi bua kujadika kudi tshiuma etshi tshifumine. Kakuyi mpata, bintu bivuabu bapete ebi bidi bileja ne: miaba ivuabu bumbula biamu bia mitaku, ivuabu babiengulula ivua mimanyike katshia ku kale mu miaba ivuabu bafunda Bible.

MIABA YA BIAMU BIA MITAKU MU BULOBA BULAYA

Pavua bena Isalele pabuipi ne kubuela mu Buloba bulaya, Mose wakabambila ne: ‘Nenuikale numbula biamu bia mitaku ku mikuna.’ (Dutelonome 8:7-9) Bakebuludi bavua bapete mu Isalele ne mu Yadene miaba ya kale ivuabu bumbula biamu bia mitaku ne babiengulula bu mudi Khirbat en-Nahas, Timna, ne Feinan. Tshinyi tshidi miaba eyi ileja?

Buloba bua mu Feinan ne bua mu Timna bidi ne bina biondoke ndambu, miaba ivua bumbudi bumbula biamu bia mitaku (cuivre) mu bule bua bidimu bitue ku 2 000. Nansha lelu, muntu yeye muye muaba au neamone bishadile bia biamu bikale ne dikala dia mâyi a matamba ne mâyi a cuivre pambidi. Bumbudi ba biamu bia mitaku ba kale bavua bapenga pamutu pa mbuebue ne biamu bua kumona mua kumbula biamu bia mitaku. Pavuabu bajikija kumbula biamu bia mitaku muaba au, bavua badiundisha biina mu mbuebue eyi ne balabaja njila yayi bikole. Mu mukanda wa Yobo wa mu Bible mbumvuije bimpe tshivuabu benza etshi. (Yobo 28:2-11) Mudimu eu uvua mudimu mukole uvuabu benze mu bidimu bia 300 too ne bia 500 bikondo bietu ebi. Pavua bamfumu ba bena Lomo bakuata benzavi ne bena buloko bakuabu bavua babatuma bua kuenza mudimu wa diumbula biamu bia mitaku mu Feinan.

Bisota bia bungi bia bintu bidibu bapete mu Khirbat en-Nahas (mmumue ne: bishadile bia biamu bia mitaku) bidi bileja ne: bavua bumbula biamu bia mitaku ne babiengulula muaba au. Bakebuludi badi bamba ne: bisota bivua ne biamu bia mitaku bivuabu nabi muaba au bivua bifumina ku miaba ivua pabuipi ne Feinan ne Timna. Bua kumbusha bisota ebi ku biamu bia mitaku, bavua benza mudimu ne bintu bivua bibandisha kapia bikole menemene too ne ku degre 1 200 mu bule bua mêba muanda mukulu too ne ku dikumi. Bua kupeta kilo umue wa biamu bia mitaku bua kuenza nende bintu bishilashilangane, bavua bengulula kilo itanu ya biamu bia mitaku bisambakaja ne bisota.

MIDIMU IVUABU BENZA NE BIAMU BIA MITAKU MU ISALELE WA KALE

Ku mukuna wa Sinayi, Yehowa Nzambi wakalomba bua bangate biamu bia mitaku bivua muaba au ne benze nabi mudimu bua kuibaka ntenta wa kusambakena ne pashishe kuibaka nabi ntempelo mu Yelushalema. (Ekesode, nshapita 27) Bena Isalele bavua bamanye imue misangu mua kuenza mudimu ne biamu kumpala kua kuyabu mu Ejipitu anyi pamuapa bavua balue kupeta dimanya edi pakavuabu mu Ejipitu. Mu tshikondo tshia tshimuangi, bavua benze kana ka ngombe ka or. Bavua kabidi benze bintu bia bungi bivuabu nabi dijinga bua mudimu wa mu ntenta wa kusambakena bu mudi: dilonga dinene, ngesu, mpanu, matempu ne nsomo.​—Ekesode 32:4.

Pashishe pavuabu mu tshipela, pamuapa pabuipi ne Punon (udibu babikila lelu ne: Feinan) muaba udi biamu bia mitaku bia bungi, bena Isalele bakatuadija kunungana bua mana ne mâyi. Yehowa wakatuma nyoka ya lulengu bua kubanyoka ne bantu ba bungi bakafua bua bualu ebu. Pashishe bena Isalele bakanyingalala, Mose kubalombelaye, ke Yehowa kumuambila bua kuenzaye nyoka wa tshiamu tshia mitaku ne kumuimanyika kuulu kua mutshi. Bible udi wamba ne: ‘Pakatangila muntu musumibue nyoka wa tshiamu tshia mitaku, wakadi ne muoyo kabidi.’​—Nomba 21:4-10; 33:43.

MUKALENGE SOLOMO UVUA MUENZE MUDIMU NE BIAMU BIA MITAKU

Bitupa bia bungi bia ntempelo wa mu Yelushalema bivua bienza ne biamu bia mitaku

Mukalenge Solomo wakenza mudimu ne biamu bia mitaku bia bungi bua kujikija ntempelo wa mu Yelushalema. Bia bungi bia ku biamu bia mitaku bivuaye nabi, bivua bia tatuende Davidi bivuaye munyenge mu mvita kudi bena Sulia. (1 Kulondolola 18:6-8) ‘Tshiowelu tshia tshiamu’ tshia mitaku anyi dilonga dinene divua bakuidi bowela mâyi divua dibuela litre 64 352 ne divua mua kuambula bujitu bua tone mitu ku 30. (1 Bakelenge 7:23-26, 44-46) Pashishe kuvua makunji manene abidi menza ne tshiamu tshia mitaku avua ku tshibuelelu tshia ntempelo. Makunji aa avua mabuele mu bimanu bule bua santimetre 7 ne tshitupa, ne avua ne mupimbu wa metre umue ne desimetre 7, ne butumbuke bua metre 8, ne bibuikilu biawu bivua bia bule bua metre abidi. (1 Bakelenge 7:15, 16; 2 Kulondolola 4:17) Bidi bikemesha bua kumona bungi bua biamu bia mitaku bivuabu benza nabi midimu eyi.

Bantu ba mu bikondo bivuabu bafunda Bible bavua benza mudimu bikole ne biamu bia mitaku. Tshilejilu, Bible udi wakula bua bingoma, nkanu, biamu bia kuimba nabi misambu ne biibi, bionso ebi bienza ne tshiamu tshia mitaku. (1 Samuele 17:5, 6; 2 Bakelenge 25:7; 1 Kulondolola 15:19; Musambu 107:16) Yezu wakakula bua makuta a “tshiamu tshia mitaku” a kuela mu mikaba, ne mupostolo Paulo wakakula bua “Alesandelo, nsenda wa biamu bia mitaku.”​—Matayi 10:9; 2 Timote 4:14.

Bakebuludi ne bamanyi ba malu a kale batshidi ne nkonko ya bungi ya kudiela bua kumanya kuvua biamu bia mitaku ebi bifumine mu bikondo bivuabu bafunda Bible, ne bualu budi butangila tshiuma tshia Nahal Mishmar. Kakuyi mpata anu mudi miyuki ya mu Bible ileja, buloba buvua bena Isalele bapiane buvua ‘buloba buimpe buvuabu mua kumbula biamu bia mitaku ku mikuna.’​—Dutelonome 8:7-9.