Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Malu ambuluisha dîku dienu

Ikalayi nunemekangana mu dibaka dienu

Ikalayi nunemekangana mu dibaka dienu

Will * udi wamba ne: “Patu Rachel ne tshiji, utu udila kayi ukosa. Tuetu basomba bua tuyukile, utu ufika munda anyi unjila. Katuena ne tshitudi tuenza to. Ntu ngumvua anu bua kubilekela panyi.”

Rachel udi wamba ne: “Pavua Will mulue kumbelu, uvua munsangane ndila. Pamvua nkeba bua kumumvuija tshimvua ndidila, wakankosa ku dîyi, kungambilaye ne: ki bualu buine buudi udidila abu, kuena anu ubulekela. Wakamfikisha munda bikole.”

UTUKU umvua pebe bu Will ne Rachel anyi? Bonso babidi batu basue kuyukila, kadi batu ne tshibidilu tshia kufika munda. Bua tshinyi?

Bantu balume ne bantu bakaji batu bashilangane mu mushindu wa kuyukila ne batu ne majinga a pa buawu. Muntu mukaji utu dijinga ne muntu udiye mua kuikala ukuatshila malu adi munda muende misangu yonso patoke. Kadi bantu balume ba bungi batu basue kukeba ditalala padibu bakosa tshilumbu ne lukasa ne bepuka bilumbu. Mmushindu kayi uudi mua kutantamena dishilangane edi paudi uyukila ne bayebe anyi mukajebe? Mpanudi nunemekangana.

Muntu udi unemekangana udi wangata bakuabu ne mushinga ne ukeba bua kumvua malu adi munda muabu. Katshia ku buana, uvua mua kuikala mulonge bua kunemeka bantu badi ku mutu kuebe anyi badi ne dimanya dia bungi dipite diebe. Kadi mu dibaka, bitu bikole bua kunemeka muntu unudi nende diatshimue mu malu a bungi; tuamba ne: muena dibaka nebe. Linda, udibu basela kukadi bidimu muanda-mukulu udi wamba ne: “Mvua mumanye mutu Phil mua kuteleja ne lutulu muntu kayi yonso uvua umuambila bualu; mvua musue bua ikala ungumvuila panyi nanku.” Imue misangu, utu uteleja ne lutulu balunda bebe ne bantu bakuabu ne ubambila malu ne kanemu. Kuenaku mua kuenzela kabidi muena dibaka nebe nanku anyi?

Dibenga kunemekangana ditu dijula bilumbu kumbelu ne dikebesha matandu makole. Mukalenge wa meji wakamba ne: ‘Kuikala ne diampa diume ne ditalala nkutamba kuikala ne nzubu muule tente ne munyinyi ne diyoyo buimpe.’ (Nsumuinu 17:1) Bible udi ulomba balume bua kuenzela bakaji babu malu ne bunême anyi kanemu. (1 Petelo 3:7) ‘Mukaji pende anemeke bayende.’​—Efeso 5:33.

Mmushindu kayi unudi mua kuyukila ne kanemu? Tumonayi imue mibelu ya mu Bible idi mua kunuambuluisha.

Padi mukuebe ne bualu bua kuamba

Lutatu:

Bantu ba bungi batu bajinga kuakula bikole pamutu pa kuteleja. Ke muutu wewe anyi? Bible udi wamba muntu udi ‘ukudimuna mukuabu dîyi kayi muanji kuteleja matshu diambedi’ ne: mmupote. (Nsumuinu 18:13) Nunku, kumpala kua wewe kuakula, anji teleja. Bua tshinyi? Kara uvuabu basela kukadi bidimu 26 udi wamba ne: “Tshitu musue patu bayanyi ukosa tshilumbu tshindi natshi kayi muanji kunteleja to, katu nansha witaba bua kumvua muvua bualu butuadije to. Ntu njinga anu bua anteleja ne itaba mudi bualu abu buntonde tshia bushuwa.”

Bukuabu bualu mbua ne: bamue balume ne bakaji batu belakana bua kuleja malu adibu nawu munda; batu bumvua bibi padi bena dibaka nabu babasaka bua kubambilawu. Lorrie udibu basele matuku adi panshi aa wakamona ne: bayende katu umuambila malu adiye nawu ne lukasa to. Udi wamba ne: “Ndi ne bua kuikala ne lutulu ne kuindila too ne pangambilaye bualu abu.”

Mua kujikija lutatu:

Wewe ukeba kuyukila ne muena dibaka nebe bualu kampanda budi mua kunufikisha ku dikokangana, jula bualu abu panudi nuenu bonso babidi bikala bimpe ne batukije. Kadi bikala muena dibaka nebe ukuatshidila muoyo bua kukuambila malu adi munda muende? Ikala mumanye ne: ‘meji adi muntu upangadija mu mutshima adi bu mâyi male, kadi mujinguludi wa mianda neaapatule.’ (Nsumuinu 20:5) Wewe upatula kanti anyi mbeketshi udi ne mâyi mu tshina lukasa lukasa, mâyi a bungi neatankukile panshi. Bia muomumue, wewe wenzeja muena dibaka nebe bua kuakulaye, udi mua kubenga bua kuakula. Udi mua kumupangisha kabidi mushindu wa kukuambilaye idi munda muende. Kadi, muela nkonko bimpe ne kanemu ne ikala ne lutulu bikalaye kayi ukuleja meji adiye wela ne lukasa muudi ujinga.

Padi muena dibaka nebe wakula, ‘umvue biebe lubilu, utukije kuyi muanji kuakula, kukuatshi tshiji lubilu.’ (Yakobo 1:19) Muntu udi uteleja bimpe kena uteleja anu malu adi muntu mukuabu wamba to, kadi udi ukeba kabidi bua kumvua meji adi mamusaka bua kuamba malu au. Padi muena dibaka nebe wakula, ukeba mua kumvua meji ende. Mushindu uudi umuteleja ke udi mua kumuleja ne: udi umunemeka anyi kuena umunemeka to.

Yezu mmutulongeshe mushindu utudi mua kuteleja. Tshilejilu, pavua muntu mukuabu uvua usama mumulombe bua amuondopa, Yezu kakamuondopa musangu umue to. Kumpala, wakateleja bualu buvuaye ulomba. Pashishe, kuanjiye kulekela bua malu avuaye umuambila anji kumulenga ku muoyo bikole. Ndekelu wa bionso, kuondopaye muntu au. (Mâko 1:40-42) Padi muena dibaka nebe wakula, ulonde tshivua Yezu muenze etshi. Umanye ne: udi dijinga ne muntu udi mua kuditeka pa muaba wende ne muoyo mujima, kadi ki anu udi mua kuemuenzela tshidiye ukeba ne lukasa luonso to. Nanku, ikala umuteleja bikole. Paudi umvua mudiye wela meji, udienzeja bua kuditeka pa muaba wende. Mpindieu, ukeba bua kukumbaja majinga ende. Wewe wenza nunku, udi uleja ne: udi umunemeka.

TSHIUDI MUA KUENZA: Musangu walonda padi muena dibaka nebe ukeba kukuambila bualu, uditatshishe bua kuandamunyi ne lukasa. Indila too ne padiye ujikija diakula ne umvua tshidiye musue kuamba. Pashishe, umuebeja ne: “Udiku mumone ne: mvua menemene mukuteleje pauvua wakula anyi?”

Paudi ne bualu bua kuamba

Lutatu:

Linda utukadi batele udi wamba ne: “Mu filme idibu baleja ku TV, kuakula bibi bua muena dibaka nebe, kumupenda ne kumusendeka ki nkubi to.” Bamue mbakolele mu mêku muvua baledi babu ne tshilele tshia kupuekeshangana milongo kabayi bamona bu bualu. Padibu babuela pabu mu dibaka, bidi bibakolela bua kuepuka tshilele etshi. Ivy, wa mu Canada udi wamba ne: “Ndi mukolela muaba uvua bantu ne tshilele tshia kusendekangana, kuelelangana mbila ne kutuangana mêna.”

Mua kujikija lutatu:

Paudi uyukila ne bantu bakuabu malu adi atangila muena dibaka nebe, ‘amba anu mêyi mimpe adi mua kudiundisha bantu bua kuvudijila bantu badi baumvua disanka.’ (Efeso 4:29) Akula mu mushindu udi mua kusaka bantu bakuabu ku dimunemeka.

Nansha panudi babidi ne muena dibaka nebe, dikanda bua kumuambi malu mu nsenda anyi kumutua mêna. Mu Isalele wa kale, Mikala wakafikila bayende Davidi uvua mukalenge munda. Wakamunsendeka, kuambaye ne: udi wenza malu “bu mudi muntu wa tshianana.” Mêyi ende aa akafikisha Davidi munda ne avua mabungamije kabidi Nzambi. (2 Samuele 6:20-23) Ndilongesha kayi ditudi mua kupeta? Paudi uyukila ne muena dibaka nebe, keba mêyi mimpe. (Kolosai 4:6) Phil, ukadi musela kukadi bidimu muanda mukulu udi witaba ne: yeye ne mukajende batshidi anu bakokangana ku amue malu. Mmumone ne: imue misangu, bidiye wamba bitu binyangakaja nsombelu bikole. Udi wamba ne: “Ndi mumone ne: kujinga bua muena dibaka nebe ikale witaba anu tshiudi wewe wamba kudi mua kunyanga nsombelu. Kadi kukolesha malanda etu kudi kutuambuluisha ne kutusankisha bikole.”

Mu bikondo bia kale, mukaji mukulakaje mukuabu ukavua mukamba wakakankamija bakaji ba bana bende bua kupetabu ‘ditalala mu nzubu ya babayabu.’ (Luta 1:9) Mulume ne mukajende bobu banemekangana, badi bapeta ‘ditalala mu nzubu’ muabu.

TSHIUDI MUA KUENZA: Keba dîba ne muena dibaka nebe dia kuyukidilangana bua mibelu idi muinshi mua ka tshiena-bualu aka. Ebeja muena dibaka nebe ne: “Pantu ngakula bua bualu buebe munkatshi mua bantu, utu umvua ne: ntu nkunemeka anyi ntu nkupuekesha milongo? Nkaba kayi kandi mua kuakaja?” Teleja muena dibaka nebe ne muoyo mujima padiye ukuambila mudiye udiumvua. Udienzeja bua kutumikila malu akuambilaye.

Itaba dishilangana didi pankatshi pebe ne muena dibaka nebe

Lutatu:

Bamue bantu batshidi babuelelaku mu dibaka badi badishima ne: bu mudi Bible wakula bua “mubidi umue,” udi usua kuamba ne: bena mu dibaka badi ne bua kuikala ne mmuenenu wa mushindu umue. (Matayo 19:5) Kadi, badi balua kumona ne lukasa luonso ne: ki mmuomu to. Bobu bamane kuenza matuku mu dibaka, mmuenenu yabu mishilangane ya malu idi ibafikisha misangu ya bungi ku dikokangana. Linda udi wamba ne: “Bualu bunene budi buenza bua tuikale bashilangane ne Phil mbua ne: katu utamba kulubakana ne malu bu meme to. Imue misangu, utu ushala ne lutulu pandi meme mubungama, bitu bimfikisha munda bualu bidi bimueneka ne: kena uditatshisha bikole bua bualu kampanda bu meme to.”

Mua kujikija lutatu:

Itaba muena dibaka nebe anu mudiye amu ne unemeka mmuenenu wende. Tshilejilu, mêsu ne matshi ebe bidi bienza mudimu mu mishindu mishilashilangane; kadi bidi biambuluishangana bua wewe kusambuka njila bimpe. Adrienne ukadibu basele kukadi bidimu bitue ku 30 udi wamba ne: “Padi mmuenenu yetu kayiyi ishipa mikenji ya Nzambi, meme ne bayanyi tutu tulekela bua muntu yonso ikale ne wende mmuenenu. Nansha mutudi baselangane ne mutudi ne bua kuenza mudimu pamue, tudi anu bashilangane.”

Padi muena dibaka nebe muikale ne mmuenenu mushilangane ne webe, kuimanyinyi anu pa malu adi akusankisha wewe to. Teta bua kumvua mudiye udiumvua. (Filipoi 2:4) Kyle, bayende wa Adrienne udi wamba ne: “Tshitu anu ngumvua anyi ngitaba mmuenenu wa mukajanyi mu malu onso to. Kadi ntu mvuluka ne: ntu mumunange bikole kupita mmuenenu wanyi. Padiye ne disanka, meme panyi ndi nadi.”

TSHIUDI MUA KUENZA: Funda malu adi aleja mudi mmuenenu wa muena dibaka nebe mupite webe. (Filipoi 2:3)

Kanemu mbumue bua ku malu a mushinga adi enza bua dibaka dikala ne disanka ne dinenga. Linda udi wamba ne: “Kanemu kadi kafila disanka ne kalama dibaka, bidi bikengela kuikala naku.”

^ tshik. 3 Tudi bashintulule mêna.

DIEBEJA NE:

  • Mmunyi mudi mmuenenu ya muena dibaka nanyi miambuluishe dîku dietu?

  • Bua tshinyi mbimpe kuitaba mmuenenu wa muena dibaka nanyi padiye kayi ushipa mikenji ya mu Bible?