Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tshimenga tshia Niniwe tshivua ne nzubu minene mibaka bimpe ne mpingu minene

Udi mumanye anyi?

Udi mumanye anyi?

Ntshinyi tshiakafikila Niniwe panyima pa tshikondo tshia Yona?

MU BIDIMU bia 600 K.Y., bukalenge bua bena Ashû ke buvua bukokesha tshitupa tshinene tshia buloba kupita makalenge makuabu onso. Mu site kampanda wa ku Enternete badi baleja ne: “Bukalenge abu buvua bukokesha kumbukila ku Kupulio lua ku ouest too ne ku Iran lua ku est. Tshikondo kampanda buvua bukokesha too ne mu Ejipitu.” (The British Museum). Tshimenga tshikulu tshia bukalenge abu tshivua Niniwe, tshivua tshinene kupita bimenga bionso bivuaku tshikondo atshi. Muvua madimi a bilongo a bungi, nzubu ya mabalasa milengeja bimpe, ne nzubu minene ya dilamina mikanda. Malu avuabu bafunde ku bimanu bia mu Niniwe avua aleja ne: bavua babikila mukalenge Osenapâ ne: “mukalenge wa buloba bujima.” Ke muvuabu babikila kabidi bakalenge bakuabu ba bena Ashû. Tshikondo atshi, bivua bimueneka ne: kakuvua muntu uvua mua kutshimuna Ashû ne Niniwe to.

Bukokeshi bua bukole bua buloba bujima bua bena Ashû buvua bukokesha tshitupa tshinene tshia buloba tshikondo atshi

Kadi anu pavua bukalenge abu bulue ne bukole bua bungi menemene, Sefanya muprofete wa Yehowa wakamanyisha ne: “[Yehowa] neabutule Ashû, neashiye Niniwe munda mutupu, mume anu bu tshipela.” Muprofete Nahuma kumanyishaye pende ne: “Pawulayi arjan, pawulayi or! . . . Tshimenga tshidi munda mutupu, kamuena tshintu, ntshibutula! . . . Muntu yonso udi ukumona neakunyeme, wamba ne: ‘Niniwe mmubutudibue!’” (Sef. 2:13; Nah. 2:9, 10; 3:7) Pavua bantu bumvue mêyi a buprofete au bavua mua kuikala badiebeja ne: ‘Bualu ebu budi mua kuenzeka bushuwa anyi? Badi mua kutshimuna Ashû bukalenge bua bukole ebu anyi?’ Kabivua bipepele bua kuitaba bualu abu to.

Niniwe wakashala buloba bua munda mutupu!

Nansha nanku, bualu buvuabu kabayi belele meji abu buakenzeka. Bidimu bikese kumpala kua tshidimu tshia 600 K.Y., Ashû wakakuluka mu bianza bia bena Babilona ne bena Madayi. Ku kakese ku kakese bantu bakumbuka mu tshimenga tshia Niniwe ne kakutshivua kabidi muntu uvua wakula bua bualu buatshi to. Mu nzubu kampanda wa dilamina bintu bia kale mudi mukanda udi uleja ne: “Mu bidimu bia 1500 muaba uvua tshimenga tshia Niniwe ukavua mushale anu bikulu, bua kumanya bualu buatshi anu babale mu Bible.” (The Metropolitan Museum of Art) Tshibambalu kampanda tshia bintu bia kale bia malu a mu Bible tshidi tshiamba ne: “Kakuena muntu uvua nansha mumanye ne: tshimenga tshikulu tshia bukalenge bua bena Ashû atshi tshivuaku bushuwa to.” (Biblical Archaeology Society) Pashishe mu 1845, Austen Henry Layard mukebuludi wa bintu bia kale, wakatuadija kumbula mu bikulu bia Niniwe. Bintu biakapetaye muaba au bivua bileja ne: Niniwe uvua tshimenga tshivua tshitumbe bikole.

Dikumbana dia mêyi a buprofete avua atangila Niniwe too ne mu katoba didi dikolesha dituishibua ditudi nadi dia ne: mêyi a buprofete a mu Bible adi akula bua nshikidilu wa makalenge a bukole adiku lelu neakumbane pawu.​—Dan. 2:44; Buak. 19:15, 19-21.