Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NUIDIKIJE DITABUJA DIABU | LEBEKA

“Ndi musue kuya”

“Ndi musue kuya”

FUANYIKIJA Lebeka mutangile mitshi ne bisonsa padi mindidimbi yabi yenda ilepa. Ukadi muenze luendu munkatshi mua mbingu, mpindieu ukadi muibidile ne munyukunyuku wa pa kamelu padiye mubande. Nzubu uvuaye mukolele katshia ku buana buende ukadi mushale kule bikole kilometre ya bungi ku Nord-Est. Pamuapa kakumona kabidi dîku diabu to. Mu mutu muende mudi nkonko ya bungi idi itangila matuku ende atshilualua, nangananga bu mukadiye pa kufika kudiye uya.

Tumelu tuabu tukavua tupite mu Kânana ne bakavua munkatshi mua dipitshila mu muaba utu utatshisha bantu bikole mu Negebe. (Genese 24:62) Lebeka udi pamuapa umona mikoko. Edi nditunga didibu kabayi mua kuenzela madimi manene anyi bikumbi bia nyama to, kadi mudi mua kumueneka bisonsa bia bungi bia kudisha nyama. Mukulumpe uvua ubalombola uvua mumanye muaba eu bimpe. Udi ne ngumu mimpe ya bungi ya kuambila mfumuende! Lebeka uvua ne bua kushala mukaji wa Izaka! Nansha nanku Lebeka uvua mua kuikala mudiebeje bua nsombelu wikalaye nende mu ditunga edi, anyi mudiebeje ne: mubangila wende Izaka udi mua kuikala bishi? Katshia kabatu banji kumonangana nende! Uvuaku mua kusanka yeye mumone Lebeka anyi? Lebeka yeye mumumone, mmunyi muvuaye mua kudiumvua?

Lelu mu matunga a bungi, bantu badi mua kumona padi baledi basunguila bana babu bantu ba kuselangana nabu bu bualu buenyi. Miaba mikuabu, mabaka a nunku adi enzeka bikole. Nansha wewe musombele muaba kayi, udi mumone anu ne: bavua baya ne Lebeka mu muaba uvuaye kayi mumanye to. Kadi, uvua mukaji wa dikima ne ditabuja dia dikema. Tudi petu dijinga ne ngikadilu eyi padi nsombelu wetu ushintuluka. Pa kumbusha ditabuja, Lebeka uvua ne ngikadilu mikuabu mimpe itu bantu ba bungi kabayi nayi to.

“NENSUNYINE TUMELU TUEBE MAYI KABIDI.”

Malu akashintuluka bikole mu nsombelu wa Lebeka mu mushindu uvuaye yeye muine kayi mua kumona ne: kudi bualu muaba eu to. Uvua mukolele pabuipi ne Halana, tshimenga tshia mu Mezopotamiya. Baledi bende bavua bashilangane ne bantu bakuabu ba bungi ba mu Halana. Kabavua batendelela nzambi ngondo Sin to. Kadi Yehowa ke uvua Nzambi wabu.​—Genese 24:50.

Lebeka uvua nsongakaji uvua muimpe kumona, kadi kavua mutebelele to. Uvua ne musangelu ne wakatungunuka anu ne bikadilu biende bilenga. Dîku diabu divua ne bintu bia bungi bivua bikengela bena mudimu, kadi kabavua bamuengeleka anyi bamuenzela malu bu muana wa mfumu to, bavua bamuibidije bua kuenza mudimu bikole. Lebeka uvua wenza midimu mikole ya kumbelu bu mudi: kusunyina bena mu dîku mâyi anu bu muvua bakaji ba mu tshikondo tshiende benza. Dilolo, uvua udiambika mulondo pa dikaya ne uya mutangile ku mushimi wa mâyi.​—Genese 24:11, 15, 16.

Dimue dituku dilolo, yeye mumane kuuja mulondo wende, muntu mukulumpe mukuabu udi uya bua kusambakena nende. Udi umuambila ne: ‘Ndi nkutendekena ne: umpaku tu mâyi tukese tua meme kunua.’ Uvua mulombe ne budipuekeshi ne bukalanga buonso! Lebeka uvua mua kuikala mumone ne: tatu eu uvua muenze luendu lule. Kutulula diakamue mulondo wende pa dikaya ne kupesha mukulumpe au mâyi, ki ntumâyi tukese to, kadi mâyi makumbane, mâyi matalale. Lebeka wakamona ne: tatu eu uvua ne tumelu tutue ku 10 tuvua tutue binu ku luseke luende, mu tshinuinu tshia nyama kamuyi mâyi a tumelu kunua to. Uvua mua kumona muvua tatu au umutangila ne ntema yonso, ne uvua musue kumuambuluisha nansha bia munyi. Ke yeye kumuambila ne: ‘Nensunyine tumelu tuebe mâyi kabidi too ne pukutatu’​—Genese 24:17-19.

Mona ne: Lebeka ki mmupeshe tumelu mâyi anu bua kutupa tshianana to, kadi mmutupeshe mâyi too ne pakukutatu. Tumelu totu ne nyota, kamue kadi mua kunua mâyi litre mitue ku 95! Biobi ne: tumelu tuonso dikumi tuvua ne nyota, Lebeka uvua mua kuikala muenze mudimu mukole mu mêba a bungi. Kadi bua muvua malu menzeke, tumelu tuvua anu ne nyota ya bungi. * Lebeka uvuaku mumanye bualu ebu pavuaye upesha tumelu mâyi anyi? Too. Uvua musue ne uvua kabidi ne dijinga dikole dia kuenza mudimu bilondeshile makanda ende bua kuakidila muntu mukulumpe eu. Mukulumpe au wakamuitabila bua apeshe tumelu tuende mâyi. Pashishe wakamutangila ne ntema pavuaye utua upingana, uwuja mulondo njila ne njila ne upumuna mâyi mu tshinuinu tshia nyama misangu ne misangu.​—Genese 24:20, 21.

Lebeka uvua muenji wa mudimu ne mupeshanganyi wa bintu

Tshilejilu tshia Lebeka tshidi ne malongesha manene buetu tuetu lelu. Tudi mu tshikondo tshidi bantu ba bungi bena budinangi. Anu mukavuabu bamane kubiamba, bantu mbalue “badinangi,” kabayi basue kujimija kantu bua bantu bakuabu. (2 Timote 3:1-5) Bena Kristo badi baluangana bua kabikadi ne lungenyi elu, badi ne bua kutangila tshilejilu tshia mu Bible tshia nsongakaji eu, uvua utua walukila ku tshina tshia mâyi.

Kakuyi mpata Lebeka uvua mumone muvua mukulumpe au umutangila. Kavua mumutangile mu mushindu mubi to, kadi uvua ukema, udiela nkonko ne disanka. Pavua Lebeka mujikije, muntu mukulumpe eu wakamupesha kabidi kado kimpe katambe! Wakamuebeja ne: ‘Wewe udi muana wa nganyi? Ndi nkusengelela ne: Ungambile. Udi ne muaba mu nzubu wa tatu webe bua tuetu kulalamu, anyi?’ Pavuaye mumuambile bua dîku diabu, disanka diende diakavula. Pamuapa bua bungi bua disanka divuaye nadi, wakamba ne: ‘Tudi ne mashinde ne mamvua a bungi, ne miaba ya kulala,’ divua dipa dimpe be, bualu mukulumpe au uvua ne bena luendu bakuabu. Pashishe wakadianjila ne lubilu bua kuambila mamuende tshivua tshienzeke.​—Genese 24:22-28, 32.

Mbimueneke ne: bavua balongeshe Lebeka bua kuikalaye mupeshanganyi wa bintu. Eu ke ngikadilu mukuabu udi wenda ujimina matuku etu aa, kadi nkabingila kakuabu katudi ne bua kuidikijila ditabuja dia muoyo mulenga wa nsongakaji eu. Ditabuja kudi Nzambi didi ne bua kutusaka bua kuikala bapeshanganyi ba bintu. Yehowa utu upesha bantu bonso bintu, ne mmusue bua batendeledi bende benze bia muomumue. Patudi tupesha bantu bintu nansha aba badi kabayi mua kutupingajilabi, tudi tusankisha Tatu wetu wa mu diulu.​—Matayi 5:44-46; 1 Petelo 4:9.

“UDI NE BUA KUANGATSHILA MUANANYI MUKAJI”

Mukulumpe uvua ku tshina tshia mâyi au uvua nnganyi? Uvua muena mudimu wa Abalahama, muanabu ne kakuende wa Lebeka. Nunku, bavua bamuakidile bimpe mu nzubu wa Betuele tatuende wa Lebeka. Muena mudimu eu uvua Eliezê. * Bakamupesha biakudia, kadi wakabenga bua kudia too ne pavuaye ne bua kuamba kendela kende. (Genese 24:31-33) Tudi mua kufuanyikija muvuaye wakula ne disanka dionso, bua muvuaye mumone tshijadiki tshinene tshia se: Nzambi wende Yehowa uvua mumubeneshe mu mudimu munene uvuabu bamupeshe eu. Mmushindu kayi?

Fuanyikijabi Eliezê ulonda muyuki wende padi Betuele tatuende wa Lebeka ne Labana muanabu ne ba Lebeka bateleja ne ntema yonso. Uvua mubambile ne: Yehowa mmubeneshe Abalahama bikole mu Kanana, kabidi ne: Abalahama ne Sala bavua balele muana wa balume diende Izaka, uvua ne bua kupiana bintu bionso bia Abalahama. Abalahama uvua mupeshe muena mudimu wende eu mudimu wa mushinga mukole: Uvua ne bua kukebela Izaka mukaji munkatshi mua balela ba Abalahama mu Halana.​—Genese 24:34-38.

Abalahama uvua mutshipishe Eliezê bua kangatshidi muanende mukaji munkatshi mua bana bakaji ba bena Kanana to. Bua tshinyi? Bualu bena Kanana kabavua banemeka Yehowa Nzambi anyi bamutendelela to. Abalahama uvua mumanye ne: Yehowa uvua mulongolole tshikondo tshia kunyoka bantu abu bua malu abu mabi. Abalahama kavua musue bua Izaka muanende munanga alamakane ne bantu abu ne bilele biabu bibi to. Uvua kabidi mumanye ne: muanende uvua ne mudimu munene wa kukumbaja mu malu avua Nzambi mulongolole.​—Genese 15:16; 17:19; 24:2-4.

Eliezê wakambila bantu bavua bamuakidile ne: ngakasambila Yehowa Nzambi pamvua mufike pabuipi ne tshina tshia mâyi tshia mu Halana. Uvua mulombe Yehowa bua kusunguila Izaka mukaji. Mmushindu kayi? Eliezê wakalomba Nzambi bua nsongakaji uvua ne bua kulua mukaji wa Izaka alue ku tshina tshia mâyi. Pavuaye ne bua kumulomba mâyi a kunua, uvua ne bua kupesha Eliezê mâyi ku budisuile ne kunuisha kabidi tumelu tuende. (Genese 24:12-14) Kadi nnganyi uvua mulue ne muenze anu muvuaye muambe amu? Lebeka! Elabi meji muvua Lebeka mua kuikala mumvue pavua Eliezê ulondela bena mu dîku diende muyuki eu!

Muyuki wa Eliezê uvua mulenge Betuele ne Labana bikole. Bakamba ne: “Bualu ebu buakufuma kudi Yehowa.” Anu muvua bilele biabu, bakenza tshipungidi tshia dibaka, kulayabu Lebeka dibaka bua Izaka. (Genese 24:50-54) Bidiku bisua kumvuija ne: Lebeka kavua ne dîyi dia kuamba mu tshilumbu etshi anyi?

Mbingu ndambu kumpala, Eliezê uvua mujule tshilumbu etshi, wakebeja ne: “Mukaji au yeye mubenge bua kulua nanyi, nengenze tshinyi?” Abalahama wakandamuna ne: ‘Bualu ebu nebukusulule ku mutshipu webe.’ (Genese 24:39, 41, NWT) Mu nzubu mua Betuele, mmuenenu wa muntu mukaji uvua pende ne mushinga. Eliezê uvua ne disanka bua muvua malu ende mende bimpe, ke bualu kayi mu dinda dia dituku diakalonda, wakebeja ni uvua mua kuya diakamue ne Lebeka mu Kanana. Kadi dîku diabu diakajinga bua kushala nende matuku makuabu 10. Ndekelu wa bionso, bakangata dipangadika edi: ‘Netubikile nsongakaji, netumuebeje yeye.’​—Genese 24:57.

Etshi ke tshikondo tshivua malu ne bua kushintuluka bikole mu nsombelu wa Lebeka. Uvua mua kuamba tshinyi? Uvuaku mua kutekesha dipangadika dia muanabu wa balume ne dia tatuende, ubasengelela bua bamulekele enza luendu mutangile ku muaba uvuaye kayi mumanye anyi? Uvuaku umona bualu ebu bu diakalenga dinene dia kuikala ne muaba mu malu avua Yehowa ulombola patoke anyi? Pavuaye muandamune, wakaleja muvuaye udiumvua bua dishintuluka dia nsombelu wende diakamue, divua pamuapa dimuenza buôwa. Wakamba anu ne: “Ndi musue kuya.”​—Genese 24:58.

Uvua bushuwa ne lungenyi lua pa bualu! Lelu eu, mushindu wetu wa kuselangana udi mua kuikala mushilangane bikole, kadi tudi anu ne malu a bungi a kulongela kudi Lebeka. Malu avua ne mushinga ki ngavuaye yeye musue to, kadi ngavua Nzambi wende Yehowa musue. Tuetu tusua kusela lelu, Dîyi dia Nzambi didi mua kutuambuluisha bimpe menemene, nangananga bua muntu wa tuetu kubuela nende mu dibaka ne mushindu utudi mua kulua balume anyi bakaji bimpe. (2 Kolinto 6:14, 15; Efeso 5:28-33) Tudi ne bua kulonda tshilejilu tshia Lebeka ne kuenza malu bilondeshile disua dia Nzambi.

“WAWA NNGANYI?”

Bena mu dîku dia Betuele bakabenesha muanabu munanga Lebeka. Pashishe yeye uvua umulama ku buana, Debola, ne bamue bakaji bena mudimu ne Eliezê ne bantu bende bakenza luendu. (Genese 24:59-61; 35:8) Mutantshi kawuyi muanji kulepa, tshimenga tshia Halana tshikavua kule menemene nabu. Luendu luvua lua kilometre 800 anyi luvua mua kuangata mbingu yoyi mikese ivua isatu. Kaluvua luendu lupepele to. Lebeka ukavua mumone tumelu misangu ne misangu, kadi katuena anu mua kuamba ne: ukavua muenze natu ngendu ya bungi to. Bible udi uleja ne: dîku diabu divua dia balami ba mikoko, kadi ki mbu dia bangenda mushinga bapiluke bavua bendela pa tumelu to. (Genese 29:10) Bendi ba pa tumelu bapiluke bavua badiabakena bua muvua ngendu eyi mikale ya lutatu, nansha yoyi mîpi.

Nansha biobi mushindu kayi, Lebeka uvua anu mutangile kumpala, pamuapa ukeba kumanya malu adi atangila Izaka ne dîku diabu kudi Eliezê. Difuanyikijila mu mutu mukulumpe eu uyukila ne Lebeka butuku basombe ku kapia, umuambila malu avua Yehowa mulaye mulunda wende Abalahama. Nzambi uvua ne bua kupatula kankanunuina mu ndelanganyi ya Abalahama kavua ne bua kutuadila bukua bantu bonso mabenesha. Elabi meji muvua Lebeka mua kuikala mumvue mu muoyo wende pavuaye mumvue ne: mulayi wa Yehowa uvua ne bua kukumbana ku diambuluisha dia bayende Izaka, mmumue ne: kupitshila kudiye kabidi!​—Genese 22:15-18.

Lebeka wakaleja budipuekeshi buimpe butu bantu ba bungi kabayi nabu to

Ndekelu wa bionso, dituku ditudi bumvuije ku ntuadijilu kua tshiena-bualu etshi didi difika. Padi tumelu tusabuka Negebe ne butuku bukadi buila, Lebeka udi utangila umona muntu kampanda wenda mu budimi. Muntu au uvua bu udi wenda wela meji ne ukenketa bintu. Bible udi wamba ne: “kutulukaye lukasa pa kamelu,” pamuapa kavua muindile mene bua nyama atue panshi to, ne kuebejaye uvua umulombola ne: ‘Muntu udi mu mpata wenda ulua kutudi wawa nnganyi?’ Padibu bamuambila ne: Ng’Izaka, udi ujika ku mêsu kuende ne tshilamba tshiende. (Genese 24:62-65, NWT) Bua tshinyi? Bidi bimueneka ne: mmuenze nanku bu tshimanyinu tshia kanemu kadiye naku kudi bayende. Bidi mua kutonda bantu bua kumona dikokela dia mushindu eu bu malu a kale. Bushuwa, balume ne bakaji badi mua kulongela malu ku budipuekeshi bua Lebeka; bualu, nnganyi wa kutudi utu kayi musue ngikadilu muimpe eu?

Izaka, udi ne bidimu bitue ku 40, utshivua ne kanyinganyinga ka lufu lua mamuende Sala, uvua mufue kukavua bidimu bitue ku bisatu. Tudi mua kuamba ne: Izaka uvua muntu wa musangelu ne munange bantu. Ndiakalenga dinene bua muntu wa mushindu eu kupeta mukaji uvua muenji wa mudimu, muakididi wa benyi ne muena budipuekeshi! Mmunyi muvuabu basombe bubidi buabu? Bible udi wamba anu ne: ‘Yeye kumunanga bikole.’​—Genese 24:67; 26:8, NWT.

Nansha mukadiku siekele mipite pa 39, mbitekete bua tuetu kunanga petu Lebeka. Mmushindu kayi utudi mua kuanyisha dikima diende, makanda ende a kuenza mudimu, muvuaye mupeshanganyi wa bintu, ne muena budipuekeshi? Tuetu bonso, tuambe ne: bakulumpe ne bana, balume ne bakaji, basele ne bajike, mbimpe tuidikijayi ditabuja diende!

^ tshik. 10 Bakavua dilolo. Kakuena muaba udibu baleja mu muyuki eu ne: Lebeka uvua mushale ku tshina aku mêba a bungi to. Kakuena bualu budi buleja ne: bena mu dîku diabu bakavua balale too ne dîba divuaye mujikije anyi muntu mulue kumukeba bua muvuaye munenge to.

^ tshik. 15 Ki mbatele dîna Eliezê mu muyuki emu to, kadi yeye ke udi mua kuikala muena mudimu udibu batele eu. Mukuabu musangu Abalahama uvua musue kupesha Eliezê bumpianyi buende buonso bu yeye kayi mupete muntu wakubupesha, nunku yeye ke uvua muntu mukole ku bena mudimu bende bonso ne yeye ke uvua muntu wa kueyemena. Ke mushindu udibu bakula kabidi bua muena mudimu eu mu muyuki eu.​—Genese 15:2; 24:2-4.