Imarisai

Imarisai

Lefèvre d’Étaples – Inuinnaat Biibilimik paasinnissinnaatilerlugit ikiuisoq

Lefèvre d’Étaples – Inuinnaat Biibilimik paasinnissinnaatilerlugit ikiuisoq

SAPAATIK­KUT ul­laap tungaani 1520-k­kun­ni il­loqarfeeq­qami Meauximi Parisip eq­qaaniit­tumi najugal­lit oqaluf­fim­mi tusak­katik tupigusuutigaat. Iivangkiiliut oqaatsini ilitsoq­qus­samin­ni – franskisut latiinerisuun­ngitsoq – atuar­neqar­tut tusar­naar­paat!

Pisumut tamatumun­nga ajor­narun­naarsitsisoq Biibilimik nutserisar­toq, Jacques Lefèvre d’Étaples (latiinerisut: Jacobus Faber Stapulensis), ikin­ngutin­naaminut ima al­lap­poq: “Guutip inup­pas­suit oqaatsiminik qanoq paasitik­kai takorloorsin­naan­ngilat.”

Taamanik­kut Biibilip inuin­naat oqaasiinut nutser­neqar­nera katuul­lit ilagiivinit Parisimilu teologinit akerlerineqar­poq. Lefèvrep suna kajumis­sis­sutigalugu Biibili franskisuun­ngor­tip­paa? Inuin­naal­lu Guutip oqaasianik paasin­nis­sin­naaq­qul­lugit qanoq ikior­pai?

BIIBILIP ISUMAVIANIK PAASIN­NIK­KUSUP­POQ

Biibilimik nutserisun­ngor­tin­nani Lefèvre filosofii teologiilu pil­lugit al­lagatoq­qat eq­qor­nerusumik nutser­neqar­nis­saat ilungersuutigisimavaa. Al­lagatoq­qat ukiut 100-k­kuutaat ingerlaneran­ni nutser­nerlugaal­lutil­lu kuk­kuneqar­tut malugisimavaa. Al­lagatoq­qat taak­kua isumavian­nik paasin­nik­kusul­luni Biibili katuul­lit ator­tagaat latiinerisooq Vulgata misis­soq­qis­saar­taler­paa.

Pimoorus­sil­luni Biibilimik misis­sueq­qis­saar­nermini paasiler­paa ‘sal­lusuis­sutinik Guutimeersunik misis­sueq­qis­saar­neq pil­luar­nar­ner­paasoq’. Taamaat­tumik Lefèvrep filosofii sam­misarun­naarlugu Biibilimik nutserineq kisiat aal­lutiler­paa.

1509-mi Lefèvrep atuaq­qis­saarut saq­qum­mersip­paa, imaraalu Tus­siaatit latiinerisuun­ngor­titat as­sigiin­ngitsut tal­limat * ilaatigut Vulgata nam­mineq naq­qiutiminik ilalik. Nalimini teologit as­siginagit Biibili paasiuminar­tumik nutser­niarsaraa. Biibilimik nutsereriaasia Biibilimik misis­sueq­qis­saar­tar­tunut al­lanut sun­niuteqangaar­poq. – Takuuk ungalusaq “ Mar­tin Luther Lefèvremit qanoq sun­ner­neqar­toq”.

Guutip Tussiaatini taaguutaasa allattorsimaffii Quincuplex Psalterium-imiittut 1513-imeersumi

Lefèvre katuuliusoq isumaqar­poq katuul­lit up­perisaan­nik iluarsaaq­qin­neq aatsaat pisin­naasoq inuin­naat Biibili pil­lugu eq­qor­tumik ilin­niar­tin­neqar­pata. Taamanik­kum­mi Biibilimik nutsik­kat amerlanersaat latiinerisoormata inuin­naat qanoq iluaqutigisin­naavaat?

BIIBILIMIK NUTSIGAQ AMERLASUUNIT ATUAR­NEQARSIN­NAASOQ

Lefèvrep iivangkiiliunut aallarniutaanit erserpoq kissaatigigaa kikkut tamarmik oqaatsiminni Biibili pisinnaalissagaat

Lefèvrep Guutip oqaasia nam­mineq nuan­naril­luaramiuk inun­nit amerlaner­paanit atuar­neqarsin­naasun­ngor­tin­niar­paa. Taman­na anguniarlugu 1523-mi juunimi atuak­kat mikisut marluk iivangkiiliunik franskisuun­ngor­titanik imal­lit saq­qum­mersip­pai. Mikisuugamik – nalingin­naasunik angis­susil­lit af­faan­naan­nik akeqaramik – pis­saatikin­nerusunit pisiarineqarsin­naap­put.

Atuak­kat taak­ku inuin­nar­nit ingerlaan­naq nuan­narineqaler­put. Angutit ar­nal­lu Jiisusip oqaasii oqaatsit ilitsoq­qus­satik atorlugit atuarusungaaramik­kit saq­qum­mersut 1.200-t siul­liit qaam­matialugit ingerlanerin­naan­ni nungup­paat.

BIIBILI SAPIIL­LUNI IL­LERSOR­PAA

Lefèvre iivangkiiliunut aal­lar­niutimini nas­suiaavoq katuul­lit ilagiivini ‘ilaasor­taasut latiinerisoorsin­naan­ngitsut sal­lusuis­sutit iivangkiiliuneersut latiinerisoorsin­naasutul­li paasisin­naanias­sam­matigit’ franskisuun­ngor­tis­simal­lugit. Sooq Lefèvrep inuin­naat Biibilimi ajoqersuutigineqar­tut pil­lugit paasitik­kusungaar­pai?

Lefèvrep ilisimal­luar­paa inuit ajoqersuutaat filosofiilu katuul­lit up­perisaan­nut sun­niutipiloqar­tut. (Markusi 7:7; Kolos­semiut 2:8) Up­peril­luin­nar­paalu ‘inuit ajoqersuinerluutaan­nit tam­mar­titaasoqaq­qunagu iivangkiiliup minguitsup silarsuaq tamak­kerlugu tusarliun­neqar­nis­saanut’ pif­fis­san­ngor­toq.

Biibilip franskisuun­ngor­tin­nis­saanut akerliusut tun­ngavilersuutaan­nik Lefèvre aam­ma qulaajaaniarsarivoq. Ilumoor­tuusaar­tut avoq­qaaralugit ima oqar­poq: “[Inuit] Jiisusip Kristusip peq­qus­sutaanik maleruaaq­qul­lugit qanoq ilin­niar­tis­sin­naavaat inuin­naat Guutip iivangkiiliuanik nam­min­neq oqaatsimin­ni atuar­nis­saat akerlerigunik­ku?” – Romamiut 10:14.

Tupaal­lan­nan­ngitsumik Parisimi universitetimi – Sorbon­nemi – teologinit Lefèvre nipangersin­niar­neqapal­lap­poq. 1523-mi aggustimi Biibilip oqaatsinut ilitsoq­qus­sanut nutser­neqar­nera oqaaseqarfigineqar­neralu akerleraat isumaqaramik “ilagiin­nut ajoqutaasut”. Frankrigimi kun­ngi Frans I akuliutin­ngik­kaluar­pat Lefèvre ajoqersuinerlut­tutut eq­qar­tuun­neqarsimas­sagaluar­poq.

NUTSERISUP SULIANI ‘NIPAAL­LUNI’ NAAM­MAS­SIVAI

Lefèvrep suliani pil­lugu oqal­lin­nersuaq unis­sutiginagu Biibilimik nutserinini ingerlatiin­nar­paa. 1524-mi Al­lak­kat Grækerisuut (Testamentitaamik taaneqar­tar­tut) naam­mas­sereerlugit Tus­siaatit franskisuun­ngor­titat saq­qum­mersip­pai up­per­tut “tun­niusimanerul­lutik misigis­suseqar­nerul­lutil­lu” qinusin­naaq­qul­lugit.

Sorbon­nemi teologit ingerlaan­naq Lefèvrep nutsigai misis­soq­qis­saaler­paat. Al­lak­kat Grækerisuut franskisuun­ngor­titai kik­kun­nit tamanit takusas­siaralugu ikual­laq­quaat, suliaalu al­lat “Lutherip ajoqersuinerlun­neranik tapersiinerarlugit”. Isum­maminik il­lersueq­qul­lugu teologinit sas­saq­quneqarami aalajanger­poq ‘nipangersimaan­nar­niarluni’ Strasbourgimul­lu qimaal­luni. Tas­sani iser­torluni Biibilimik nutserinini ingerlap­paa. Isumaqar­toqar­poq sapiis­suseqan­ngitsuusoq, nam­minerli isumaqar­poq qimaaniarluni aalajanger­nini Biibilimi sal­lusuis­sutinik ‘sapan­ngatut’ naleqangaar­tunik pingaar­titsin­ngitsunut tun­ngatil­lugu iliuusiusoq pitsaaner­paaq. – Mat­thæusi 7:6.

Qimaaneraniit ukioq ataaseq qaangiutilersoq kun­ngip Frans I-up Lefèvre er­nerminut sisamanik ukiulim­mut Charlesimut ilin­niar­titsisun­ngor­tip­paa. Taamatut sulif­fit­taarami Biibilimik nutserinerminut pif­fis­saqarlualer­poq. 1530-mi Biibilimik nutsik­kani naam­mas­sigamiuk Antwer­penimi Belgiamiit­tumi naqiter­tip­paa kaasarimit Karl V-nit akuerisaal­luni. *

NERIUUTIGINGAAGAA PIVIUSUN­NGUN­NGILAQ

Lefèvrep inuunini naal­lugu neriuutigaa ilagiit katuul­lit inuit ileq­qutoqaan­nik maleruaajun­naarlutik Biibilimi ajoqersuutigineqar­tut minguitsut malerualerumaaraat. Up­peril­luin­nar­paa “kristumiut tamarmik Biibilip atuar­nis­saa ilin­niarfiginis­saalu pisin­naatitaaf­figigaat, al­laal­lu pisus­saaf­figigaat”. Taman­na pis­sutigalugu Biibilip tamanit pineqarsin­naaler­nis­saa ilungersuutigingaar­paa. Ilagiit iluarsaaq­qin­nis­saan­nik neriuutaa piviusun­ngun­ngik­kaluar­toq Lefèvrep suliai iluaqutaap­put – inuin­naat Biibilimik paasin­nis­sin­naatilerlugit ikior­pai.

^ par. 8 Quincuplex Psalterium-ip imarai Tus­siaatinik nutsik­kat as­sigiin­ngitsut tal­limat spaltin­ngorlugit inis­sitat, ilaap­pul­lu Guutip taaguutai, ilaatigut tetragram­mi – tas­sa Guutip aq­qata hebræerisut al­lan­neqar­nerani naqin­nerit sisamat.

^ par. 21 Ukiut tal­limat qaangiut­tut, 1535-mi, Olivétanip Biibili franskisuun­ngor­titani al­las­simaq­qaarfin­nit tun­ngavilik saq­qum­mersip­paa. Al­lak­kat Grækerisuut nutseramigit Lefèvrep suliaanik tun­ngaveqar­tip­pai.