Bai pa asuntu

BÍBLIA TA MUDA VIDA DI ALGEN

“Ami é ka un ómi violéntu más”

“Ami é ka un ómi violéntu más”
  • Anu ki el nase: 1973

  • País ki el nase: Uganda

  • Se vida na pasadu: Violéntu, ta fazeba konportamentu seksual mariadu i ta bebeba dimás

MODI KI ÉRA NHA VIDA ANTIS

 N nase na Uganda, na un lugar ki txoma Gomba. Kuazi tudu algen la éra póbri. Nos sidadi ka tinha lus, pur isu di noti nu ta uzaba kanderu.

 Nha pai ku nha mai sai di Ruanda pa bai mora na Uganda. Es éra agrikultor i es ta plantaba kafé i banana. Es ta uzaba banana pa es fazeba un bebida alkólika, ki txoma waragi, ki é txeu konxedu na kel lugar. Nha pai ku nha mai tanbê ta kriaba galinha, kabra, porku i baka. Pamodi nha kultura i manera ki N kriadu, N ta atxaba ma un mudjer debe obiba ku se maridu na tudu kuza i ma nunka el ka devia daba se opinion.

 Kantu N tinha 23 anu, N muda pa Ruanda. La, N kumesa ta bai diskotékas ku otus algen di nha idadi. Di tantu bai un di kes diskotéka, jerenti di la da-m un karton pa N pode fika ta entra di grasa. Tanbê, N gostaba txeu di odja filmis di luta i ki tinha txeu violénsia. Pamodi lugaris ki N ta baba i kuzas ki N ta divirtiba ku el, N bira un algen violéntu, N ta tinha konportamentu seksual mariadu i N ta bebeba dimás.

 Na anu 2000, N ba mora ku un mudjer ki txoma Skolastique Kabagwira i nu tevi três fidju. Pamodi kes kuza ki N prende kantu N staba pikinoti, N ta obrigaba nha mudjer fika di juelhu óras ki el ta kunprimentaba mi ô pidiba mi algun kuza. Tanbê N ta flaba ma tudu kuza ki nu tinha éra di meu i ma N ta fazeba kuzê ki N kreba ku es. Txeu bês N ta saíba di noti i N ta voltaba pa kaza uns três óra di madrugada. I kuazi sénpri N ta staba moku. Si N konkoba na pórta i Skolastique duraba ki abriba mi pórta, N ta sotaba el.

 Na kel ténpu N ta trabadjaba na un inpréza di suguransa i N ta ganhaba txeu dinheru. Skolastique tenta konvense-m pa N bai ku el kel igreja ki el ta baba, pamodi el ta atxaba ma kel-la pode djudaba mi muda. Má N ka staba interesadu. Envês di kel-li, N ranja un otu mudjer. Pamodi kuzas ki N ta fazeba i modi ki N ta trataba el, Skolastique panha nos três fidju, el sai di kaza i el bai mora ku se pai ku se mai.

 Un amigu di nos ki dja staba algen grandi, pâpia ku mi sobri kuzê ki N staba ta faze ku nha vida. El fla-m pa N bai buska Skolastique. El fla-m tanbê ma éra inportanti pa nhas fidju kriaba djuntu ku ses pai. Nton, na 2005 N para di bebe, N larga kel otu mudjer i N volta pa Skolastique. Nu kaza na 2006. Má simé, inda ami éra un algen violéntu i N ta maltrataba nha mudjer.

MODI KI BÍBLIA MUDA NHA VIDA

 Na 2008, un Tistimunha di Jeová, ki txoma Joel, bai nos kaza. Duránti alguns mês, el ku un otu Tistimunha di Jeová ki txoma Bonaventure, ta vizitaba nos sénpri i nu ta papiaba txeu sobri Bíblia. N ta fazeba es txeu pergunta, prinsipalmenti sobri livru di Apocalipse. Na verdadi N krê provaba ma Tistimunhas di Jeová staba eradu. Un di kes kuza ki N ka ta konkordaba ku el éra pamodi ki es ta inxinaba ma kel ‘monti di algen’ di Apocalipse 7:9 ta ben vive na Téra, si kel versíklu li ta fla ma es sta ‘sakédu dianti di tronu [di Deus] i dianti di Korderu,’ Jizus Kristu. Joel responde tudu nhas pergunta ku paxénxa. Pur izénplu, el mostra-m Isaías 66:1 undi ki Deus ta fla ma Téra é lugar ki el ta ‘poi pé.’ Nton, sikrê kel ‘monti di algen’ sta na Téra, es sta ‘sakédu dianti di tronu [di Deus]’. I tanbê N lé Salmo 37:29, ki ta fla ma kes algen justu ‘ta ben vive pa tudu ténpu’ na Téra.

 Ku ténpu, Bonaventure kumesa ta studa Bíblia ku mi i ku nha mudjer. Kel ki N staba ta prende na Bíblia, da-m forsa pa N faze mudansas na nha vida. N prende trata nha mudjer ku ruspetu. N ka kreba más pa el juelha óras ki el ta kunprimentaba mi ô pidiba mi algun kuza. I N dexa di fla ma tudu kes kuza ki nu tinha éra di meu. Tanbê N dexa di odja filmis violéntu. Faze kes mudansa li ka foi fásil. N tevi ki prende kontrola nha kabésa i ser un algen umildi.

Bíblia djuda-m bira un maridu mutu más midjór.

 Dja tinha uns anu ki N manda nos fidju más grandi, Christian, pa bai mora ku nos família na Uganda. Má, dipôs ki N lé Deuteronómio 6:4-7, N da kónta ma Deus da mi ku nha mudjer responsabilidadi di kria nos fidju i inxina-s kuzê ki Bíblia ta fla. Nu fika txeu kontenti kantu nos fidju ben mora ku nos otu bês!

BENSONS KI N RESEBE

 N prende ma Jeová é un Deus mizerikordiozu i N ten sertéza ma el purdua-m pa tudu kes kuza ki N fazeba. N fika kontenti pamodi Skolastique kumesa ta studa Bíblia djuntu ku mi. Nu da nos vida pa Jeová i nu batiza djuntu, na dia 4 di dizenbru di 2010. Gósi, nu ta kunfia na kunpanheru i nu sta filís pamodi nu ta aplika prinsípius di Bíblia na nos família. Nha mudjer sta filís pamodi gósi óras ki N sai di trabadju, N ta bai rétu kaza. Tanbê, el sta kontenti pamodi gósi N ta trata-l ku amor i ruspetu. N para di bebe i ami é ka un ómi violéntu más. Na anu di 2015, N diziginadu ansion pa N pode djuda kongregason más txeu. Di nos sinku fidju, três dja batiza.

 Kantu N kumesa ta studa Bíblia ku Tistimunhas di Jeová, N ka seta lógu tudu kes kuza ki es inxina-m. Má N fika dimiradu pamodi es uza Bíblia pa responde nhas pergunta. Mi ku nha mudjer Skolastique, nu da kónta ma é inportanti pa kes algen ki ta fla ma es ta sirbi Deus, vive sima el ta krê envês di obi ku el sô óras ki es ta atxa ma é midjór. N ta agradese Jeová pamodi el djuda-m ten un amizadi ku el i ku kes algen ki ta sirbi-l. Óras ki N ta pensa na vida ki N tinha antis, N ten sertéza ma ku ajuda di Deus, kalker algen pode faze mudansas ki meste pa agrada-l.