Bai pa asuntu

IMITA SES FÉ | ELIAS

El aguenta firmi ti fin

El aguenta firmi ti fin

 Elias obi notísia: Rei Akabi móre. Nu pode imajina proféta Elias ki dja staba algen grandi, ta kóre mô divagar na se barba i ta pensa. El fika ta lenbra di kes txeu bês ki el tevi ki lida ku kel rei mau. Elias aguenta firmi duránti txeu ténpu! El pirsigidu, el amiasadu i ti el kóre risku di vida, tudu na mô di Akabi i di se mudjer, rainha Jizabel. Rei ka faze nada pa para Jizabel di manda mata txeu proféta di Jeová. Tanbê es djunta i es faze planu pa mata un ómi inosenti i justu, ki txomaba Nabóti, djuntu ku se fidjus, sô pamodi ganánsia. Pur isu, Elias fla mensaji di julgamentu di Jeová, ki ta kondenaba Akabi i tudu se família. Gósi palavra di Deus kumesa ta kunpri. Akabi móre, sima Jeová dja flaba. — 1 Reis 18:4; 21:1-26; 22:37, 38; 2 Reis 9:26.

 Má simé, Elias sabia ma el mesteba kontinua ta aguenta firmi. Jizabel staba bibu inda, i el kontinua ta poi se família i nason di Israel ta faze txeu kuza mariadu. Elias ta ben pasaba pa más difikuldadis i inda el tinha txeu kuza pa inxina Elizeu, ki éra se kunpanheru, i ki ta ben fikaba na se lugar. Nton nu ben analiza kes três últimu diziginason ki Elias resebe. Sima nu ta ba ta odja modi ki se fé djuda-l aguenta firmi, nu pode ntende midjór modi ki nu pode bira nos fé fika más fórti, timenti nu sta vive na kel ténpu li xeiu di prublémas.

El julga Akazias

 Akazias, ki éra fidju di Akabi ku Jizabel, bira rei di Israel. Envês di prende di érus di se pai ku se mai, el sigi ses kaminhu mau. (1 Reis 22:52) Akazias ta adoraba Baal sima es. Baalismu éra un relijion ki ta poba algen ta fazeba kuzas mariadu, sima prostituison na ténplu i ti mésmu sakrifika kriansas. Tinha algun kuza ki pode konvenseba Akazias pa muda i poi povu ta afasta di kes kuza la, ki ta mostraba grandi dislealdadi pa Jeová?

 Dirapenti, kontise un kuza gravi ku kel rei jóven, ki éra orgulhozu. El kai di se kuartu ki ta fikaba na terasu i el panha pankada gravi. Nbóra se vida staba na prigu, el ka pidi ajuda di Jeová. Envês di kel-la, el manda mensajerus pa bai sidadi di Ekron, ki éra di filisteus i ki éra ses inimigu, pa ba pergunta deus Baal-Zebubi si tinha algun speransa ma el ta midjoraba. Jeová fika rei di tristi. El manda un anju pa fla Elias pa bai nkontra ku kes mensajeru. Proféta Elias torna manda-s pa rei ku un mensaji duru. Akazias faze un pekadu gravi pamodi el aji sima si Israel ka tinha Deus. Jeová disidi ma Akazias nunka ka ta labantaba di se kama. — 2 Reis 1:2-4.

 Sen ninhun rapendimentu, Akazias pergunta: ‘Modi ki éra kel ómi ki ben atxa nhos i fla nhos kes palavra li?’ Kes mensajeru fla modi ki ropa di kel proféta éra sinplis. Nton Akazias fla lógu: ‘Éra Elias’. (2 Reis 1:7, 8) É interesanti ki Elias konxedu pa ropa sinplis ki el ta uzaba. Kel-li ta mostra ma el tinha un vida sinplis i konsentradu na sirbi Deus. Má nu ka pode fla mésmu kuza sobri Akazias i se pai ku se mai, pamodi es éra ganansiozu. Izénplu di Elias ta lenbra-nu oji pa nu vive sima konsedju di Jizus di leba un vida sinplis, ku nos odju konsentradu na kel ki é más inportanti. — Mateus 6:22-24.

 Ku dizeju di vinga, Akazias manda 50 trópa ku ses xéfi pa ba prende Elias. Kantu es atxa Elias ‘xintadu la di riba di monti,’ a kel xéfi di trópas pâpia ku Elias di manera brutu. Na nómi di rei el manda-l pa el ‘dixi’, sima ki el sta lebaba el pa ba mata. Imajina! Nbóra es sabia ma Elias éra ‘ómi di Deus verdaderu,’ kes trópa atxa ma es debe amiasaba Elias pa poba el ku medu. Es faze un grandi éru! Elias fla kel xéfi: ‘Bon, si ami é ómi di Deus, pa lumi dixi di séu i pa mata-u abo ku bus 50 ómi.’ Deus aji lógu! ‘Lumi dixi di séu i mata ael ku se 50 ómi.’ (2 Reis 1:9, 10) Kel fin tristi di kes trópa ta lenbra-nu ma Jeová ta leba asériu óras ki pesoas ta trata se sérvus ku disprézu ô ku falta di ruspetu. — 1 Crónicas 16:21, 22.

 Akazias manda más un xéfi ku 50 ómi. Kel sugundu xéfi tinha ménus ruspetu ki kel primeru. El ka prende nada ku mórti di kes 51 ómi, nbóra ses sinza inda staba na kel monti. Tanbê, el ka ripiti sô kel órdi ki kel otu xéfi dja flaba Elias pa el ‘dixi’, má inda el fla-l ‘faxi’! Grandi asnera ki el faze! Nton el ku kes 50 ómi perde ses vida di mésmu manera ki kel primeru grupu. Má rei, éra más tolu inda. El manda un tirseru grupu di trópas. Filismenti, kel tirseru xéfi tinha más sabedoria. El txiga na Elias ku umildadi i el pidi-l pa dexa-l el ku kes 50 ómi fika bibu. É klaru ki Elias ki éra un ómi di Deus verdaderu, mostra mizerikórdia di Jeová kantu el responde kel xéfi umildi. Anju di Jeová orienta Elias pa bai ku kes trópa. Elias obi i dipôs el ripiti mensaji di Jeová pa kel rei mau. Sima Deus dja flaba, Akazias móre. El governa sô duránti dôs anu. — 2 Reis 1:11-17.

Elias mostra mizerikórdia di Jeová ku kel xéfi umildi

 Modi ki Elias konsigi aguenta firmi nbóra pesoas éra temozu i rebéldi? Kel pergunta li é inportanti pa nos oji? Algun bês dja bu xinti dizanimadu pamodi un algen ki bu ta preokupa ku el, nega obi kel ki é dretu i el insisti na un kaminhu mariadu? Modi ki nu pode aguenta firmi óras ki kel-la kontise? Nu pode prende algun kuza di kel lugar ki trópas atxa Elias, ‘la di riba di monti’. Nu ka pode fla ku sertéza pamodi ki Elias staba la. Má é kuazi sértu ma el atxa ma sta el sô na kel lugar, ta daba el bons oportunidadi di bira más amigu di se Deus ki el ta amaba, pamodi el éra un ómi di orason. (Tiago 5:16-18) Di mésmu manera, sénpri nu debe tra ténpu pa nu sta nos sô ku Deus, txoma-l pa se nómi i fla-l nos prublémas i preokupasons. Asi nu ta konsigi aguenta firmi más midjór óras ki kes algen ki sta na nos vólta ta konporta di manera mariadu i ki ta prujudika ses kabésa.

El da Elizeu se mantu

 Dja txigaba ténpu di Elias dexa se diziginason di ser proféta di Israel. Odja kuzê ki el faze. Timenti el staba ta sai di sidadi di Jilgal djuntu ku Elizeu, Elias pidi Elizeu pa fika la timenti el ta ba ta bai el sô pa Betel, ki ta fikaba uns 11 kilómetru lonji di la. Elizeu responde-l ku firméza: ‘Pa Jeová ki sta bibu i pa bu vida, N ka ta dexa-u.’ Kantu es txiga na Betel, Elias aviza Elizeu ma el ta baba el sô pa Jerikó, ki ta fikaba uns 22 kilómetru lonji di la. Elizeu insisti na bai ku el sima dja el flaba antis. Pa tirseru bês, na Jerikó, kel mésmu kuza torna kontise antis di es txiga na Riu Jurdon, ki ta fikaba uns 8 kilómetru lonji di la. Más un bês, Elizeu mante firmi. El ka dexa Elias! — 2 Reis 2:1-6.

 Elizeu mostra un kualidadi txeu inportanti ki é amor lial. É kel mésmu tipu di amor li ki Ruti mostra pa Nuemi, kel tipu di amor ki ta pega riju na un kuza i ta nega larga. (Rute 1:15, 16) Tudu sérvus di Deus meste kel kualidadi li, inda más na nos ténpu. Nu ta ntende dretu pamodi ki el é inportanti, sima Elizeu ntende?

 Di sertéza kel amor lial di Elizeu mexe ku Elias. Pamodi kel-li, Elizeu tevi priviléjiu di odja últimu milagri di Elias. Na ladu di Riu Jurdon, ki ten txeu korenti i é un riu fundu na alguns lugar, Elias da agu ku se mantu. Agu dividi! Tanbê, ‘50 di kes fidju di profétas’ staba ta odja kel milagri la. ‘Fidjus di profétas’ talvês éra párti di un skóla pa trena ómis pa tomaba frenti na adorason verdaderu na kel país. (2 Reis 2:7, 8) Elias talvês éra enkaregadu di kel skóla. Alguns anu antis, Elias dja kustuma xintiba ma el éra úniku ómi fiel na kel país. Désdi kel ténpu, Jeová dja abensuaba Elias pamodi el aguenta firmi. El dexa-l odja adoradoris di Jeová ta bira mutu más txeu. — 1 Reis 19:10.

 Dipôs ki es pasa Jurdon, Elias fla Elizeu: ‘Pidi kel ki bu krê pa N faze pa bo antis di N lebadu.’ Elias sabia ma se óra di bai dja txigaba. Elias ka da Elizeu se diziginason i priviléjius kóntra se vontadi. Envês di kel-la, Elias tinha gana di djuda Elizeu na tudu kel ki el podia. Elizeu pidi-l sô un kuza: ‘Favor, N pode resebe dôs párti di bu spritu?’ (2 Reis 2:9) Elizeu ka krê flaba ma el kreba dôs párti di spritu santu ki Elias dja resebeba. Má, el staba ta pidi un eransa sima di primeru fidju. Sima lei ta flaba, primeru fidju ta resebeba más txeu, ô dôs párti pa djudaba el ku se responsabilidadis novu kómu xéfi di família. (Deuteronómio 21:17) Dja ki el éra erderu spritual di Elias, talvês el atxa ma el mesteba kel spritu xeiu di koraji di Elias pa el pode fazeba se trabadju.

 Ku umildadi, Elias dexa respósta na mô di Jeová. Si Jeová dexaba Elizeu odja Elias, óras ki Deus ta lebaba el, nton respósta di Deus pa pididu di Elizeu éra sin. Poku ténpu dipôs, timenti kes dôs ómi, ki dja dura ki es éra amigu, sta ta andaba djuntu ku kunpanheru, ‘ta anda i ta pâpia’, kontise un kuza spetakular! — 2 Reis 2:10, 11.

Di sertéza amizadi di Elias ku Elizeu djuda-s aguenta firmi na ténpus difísil

 Un lus diferenti parse na séu i ba ta txiga más pértu. Nu pode imajina kel barudju uma altu timenti un béntu fórti parse dirapenti. Dipôs un kuza ta límia txiga pértu di es. Es spanta i es sipara di kunpanheru. Kel kuza ki es odja éra un karu ki ta limiaba sima si éra di lumi. Elias sabia ma se óra dja txigaba. El subi na kel karu? Bíblia ka ta fla. Di kalker manera, el xinti ma el staba ta subi poku-poku, ba ta subi más altu, más altu inda na kel béntu fórti!

 Elizeu fika ta djobe spantadu. Kómu el staba ta odja kel grandi milagri, el sabia ma Jeová ta daba el kes ‘dôs párti’ di spritu xeiu di koraji di Elias. Má kel óra, Elizeu staba txeu tristi pa pensa na kel-la. El ka sabia pa undi ki se grandi amigu staba ta bai, má talvês el ka sta speraba ma el ta torna odjaba Elias. El grita: ‘Nha pai, nha pai! Karu di Israel i ses trópa ta anda na kabalu!’ El djobe timenti kel algen ki da-l trenu i ki el gostaba txeu, ba ta dizaparse. Nton Elizeu ratxa se ropa pamodi el staba tristi. — 2 Reis 2:​12.

 Timenti Elias staba ta subi na séu, el obi Elizeu, se amigu ta txora i talvês el dexa pinga un lágua ô dôs di se odju? Di kalker manera, el sabia ma se amigu djuda-l aguenta firmi na ténpus difísil. É bon nu prende di izénplu di Elias i faze amizadi ku kes algen ki ta ama Deus i ta sforsa pa faze se vontadi.

Jeová muda Elias pa otu diziginason

Últimu diziginason

 Pa undi ki Elias bai dipôs? Alguns relijion ta inxina ma el lebadu pa Séu pa ba fika ku Deus. Má kel-la é inposível. Txeu ténpu dipôs, Jizus Kristu fla ma ningen ka subi pa Séu antis di el. (João 3:​13) Nton, óras ki nu ta lé ma ‘Elias subi pa séu na un béntu fórti’, nu meste pergunta ki séu. (2 Reis 2:​11) Bíblia ta uza palavra “séu” pa pâpia ka sô di lugar ki Jeová ta vive, má tanbê di kel séu ki nu ta odja undi ki ten núvens i pasus ta bua. (Salmo 147:8) É pa kel séu li ki Elias subi. I dipôs?

 Jeová muda proféta Elias pa un otu diziginason, di es bês na reinu di Judá ki ta fikaba pértu. Bíblia ta pâpia di Elias ta faze se trabadju la, talvês más di 7 anu dipôs. Jeoron, ki éra un rei mau, sta governaba Judá na kel ténpu. El kaza ku fidju-fémia di Akabi ku Jizabel, nton ses mau influénsia kontinua. Jeová manda Elias pa skrebe un karta di julgamentu pa Jeoron. Sima Jeová dja flaba, Jeoron tevi un mórti tristi. Piór inda, Bíblia ta fla: ‘Ningen ka txora-l kantu el móre.’ — 2 Crónicas 21:12-​20.

 Kel ómi mau li ka tinha ninhun konparason ku Elias. Nu ka sabe modi nen ki ténpu ki Elias móre. Má nu sabe ma el ka móre sima Jeoron, sen ningen pa txora-l. Elizeu xinti falta di se amigu. Kes otu proféta fiel di sertéza xinti se falta tanbê. Uns mil anu dipôs, Jeová kontinua ta da Elias valor pamodi el uza un reprizentason di se proféta ki el ta amaba txeu, na un vizon. (Mateus 17:​1-9) Bu krê prende más sobri Elias i dizenvolve fé ki ta djuda-u aguenta firmi sikrê ku difikuldadis? Nton, nunka ka bu skese di faze amizadi ku kes algen ki ta ama Deus, mante bu vida konsentradu na kuzas spritual i faze orason di korason sénpri. Bo tanbê bu ta ten un lugar na korason di Jeová pa tudu ténpu!

a Alguns studiozu fla ma kel monti li éra monti Karmelu, na undi ki Deus daba Elias puder pa kaba ku profétas di Baal, alguns anu antis. Má, Bíblia ka ta fla ki monti éra kel-la.