Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Kes masoréta ta kopiaba Bíblia ku txeu kuidadu

ASUNTU DI KAPA DI REVISTA | ES KA KONSIGI KABA KU BÍBLIA!

Es ka konsigi muda mensaji di Bíblia

Es ka konsigi muda mensaji di Bíblia

PRIGU: Sikrê dja pasa txeu ténpu i ku pirsigison di kes algen poderozu, es ka konsigi kaba ku Bíblia. Má tinha otu prigu. Alguns algen ki ta fazeba kópia i tradutoris tenta muda se mensaji. Es tenta muda Bíblia pa pode apoiaba ses krénsa, envês di muda ses krénsa pa sigi Bíblia. Nu ben odja alguns izénplu:

  • Lugar di adorason: Kes samaritanu kreba pa Bíblia apoiaba konstruson di un ténplu na monti Jerizin. Pur isu, entri kuartu i sugundu séklu A.J. kes skritor di Pentateuku samaritanu poi kes palavra li na testu di Êxodo 20:17: “... na monti Jerizin. I la ki nhos debe faze un altar”.

  • Trindadi: Ménus di 300 anu dipôs ki Bíblia kaba di skrebedu, kel testu di 1 João 5:7 mudadu. Un skritor ki ta kriditaba na Trindadi poi kes palavra li: “... Pai, Palavra i Spritu Santu; i kes três li é un.” Kel párti li ka ta staba na testu orijinal. Un studiozu ki txomaba Bruce Metzger fla sobri kes palavra li: “Désdi sestu séklu kes palavra li ta atxadu kada bês más txeu na kes kópia na latin antigu i na kópias di Vulgata [latinu].”

  • Nómi di Deus: Txeu tradutor di Bíblia disidi tra nómi di Deus di ses traduson pamodi un krénsa ki judeus tinha. Es troka kel nómi li pa titlus sima “Deus” i “Sinhor” ki é palavras ki Bíblia ta uza pa pâpia ka sô di Kriador, má tanbê pa pâpia di algen, kuzas ki ta uzadu pa adorason i ti di Diabu. — João 10:34, 35; 1 Coríntios 8:5, 6; 2 Coríntios 4:4. *

PAMODI KI ES KA KONSIGI KABA KU BÍBLIA: É verdadi ki alguns di kes algen ki ta fazeba kópias di Bíblia, ta tinha poku kuidadu ô es ta fazeba kes éru di propózitu. Má otus ta fazeba ses trabadju dretu i es ta tinha txeu kuidadu. Pur izénplu, entri kes anu 500 i 900 A.J. kes masoréta faze kópias di Skrituras Ebraiku. Kes kópia fika konxedu pa testu masorétiku. Es ta kustuma kontaba kes palavra i létras pa es pode tinha sertéza ma ka pasaba ninhun éru. Si es diskunfiaba ma tinha érus na testu ki es ta uzaba pa faze kópias, es ta markaba el na ladu di ses kópia. Kes masoréta ka ta fazeba ninhun mudansa na testu. Un profesor di universidadi ki txomaba Moshe Goshen-Gottstein skrebe: “Pa es, muda testu di propózitu éra piór krimi ki es podia fazeba.”

Tanbê, kes txeu kópia antigu ki ta izisti oji djuda kes studiozu atxa kes éru. Pur izénplu, duránti monti ténpu kes xéfi di relijion inxina povu ma kes traduson na latin tinha testu di Bíblia di manera izatu. Má es poba na kes Bíblia na latin kel párti ki dja nu papiaba di el na 1 João 5:7. Kel éru li kaba pa influensia ti kes traduson inportanti, sima traduson di João Ferreira de Almeida. Má kuzê ki kes otu kópia antigu ki atxadu mostra? Bruce Metzger skrebe: “Kel párti [na 1 João 5:7 ] ka sta na kes kópia di ninhun di kes traduson antigu (na siríaku, kopta, arméniu, etíopi, árabi, eslavóniu), má el sta sô na kes traduson na latin.” Pur isu, na alguns di kes traduson revizadu sima Almeida Século 21, es tra di Bíblia kel párti ki podu.

Chester Beatty P46, un kópia di Bíblia antigu na papiru pa vólta di anu 200 D.J.

Kes kópia más antigu ta prova ma mensaji di Bíblia ka mudadu? Na anu 1947 atxadu kes Rolu di Mar Mortu. Nton, kes studiozu konpara kel testu masorétiku ebraiku ku kes rolu li ki skrebedu dja ten más di mil anu. Un di kes studiozu ki analiza kes Rolu di Mar Mortu txiga konkluzon ma sô un rolu dja “ta prova klaru ma kel testu di Bíblia ba ta kopiadu duránti más di mil anu di manera fiel i ku txeu kuidadu.”

Bibliotéka Chester Beatty na Dublin na Irlanda, ten papiru ku kuazi tudu kes párti di Skrituras gregu, ô Novu Testamentu. Alguns é di sugundu séklu, sô uns 100 dipôs ki Bíblia tirmina di skrebedu. Un disionáriu * fla: “Kes papiru ten txeu novu informason sobri kel testu, má tanbê el ta prova ma kel testu kopiadu di un manera ki un ka ta fla un kuza pa kel otu fla otu kuza.”

“Nu pode fla ku sertéza ma ka ten ninhun otu livru antigu ki skrebedu di manera izatu si”

REZULTADU: Txeu di kes kópia antigu di Bíblia envês di poi éru, es djuda bira kel testu di Bíblia más puru. Sir Frederic Kenyon skrebe sobri Skrituras Gregu: “Ka ten ninhun otu livru di pasadu ki ten txeu kópia antigu ki ta prova se testu. Kalker studiozu ki é justu ta konkorda ma kel testu ki nu ten oji ka mudadu.” Un studiozu ki txomaba William Henry Green fla sobri Skrituras Ebraiku: “Nu pode fla ku sertéza ma ka ten ninhun otu livru antigu ki skrebedu di manera izatu si.”

^ par. 6 Pa sabe más informason, odja apéndisis A4 i A5 na Tradução do Novo Mundo da Bíblia Sagrada ki sta na site jw.org.

^ par. 10 The Anchor Bible Dictionary