Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Un rolu antigu ki “abridu”

Un rolu antigu ki “abridu”

Ningen ka konsigi diskubri kuzê ki staba na kel rolu kemadu ki atxadu na Ein-Jedi, na anu di 1970. Má, ka dura li, un téknika di skânea 3D mostra ma kel rolu ten un párti di livru di Levítico, i tanbê nómi di Deus.

NA ANU di 1970, un grupu di arkiólogus staba ta faze un trabadju na Ein-Jedi, ki é un zóna ki ta fika na Israel, pértu di kósta osidental di Mar Mortu. Es staba ta koba na un sinagóga ki kemadu, talvês dipôs di anu 500 D.J., kantu kel zóna distruídu. Es atxa un rolu ki staba kemadu di un manera ki es ka ta konsigiba lé kuzê ki staba skrebedu na el. Tanbê es ka ta konsigi abriba el sen straga-l. Má, ku ajuda di tekinolojia, es konsigi “abri-l”. Kes algen ki ta ntende di kes asuntu li, uza un téknika di skânia 3D pa es odja kuzê ki staba skrebedu déntu di el. I ku ajuda di un prugrama di konputador novu, es konsigi sabe kuzê ki staba skrebedu na el.

Kuzê ki kel prugrama mostra? Ma kel rolu éra un párti di Bíblia. Pártis di kel rolu tinha alguns versíklu di komésu di livru di Levítico. Na kes versíklu ta parse Tetragrama, ki é nómi di Deus na ebraiku. Ta parse ma kel rolu talvês skrebedu entri anus 50 i 400 D.J. Kel-li ta pô-l ta ser kel sugundu rolu más antigu di párti ebraiku di Bíblia ki dja atxadu. Pa mostra valor di kel diskubérta, Gil Zohar, un jornalista di The Jerusalem Post, skrebe: “Antis di es uza kel prugrama pa lé kel rolu di Ein-Jedi, ki tinha kes párti di Levítico, tinha un spasu di 1000 anu entri kes rolu di Mar Mortu”, ki skrebedu pa vólta di anu 100 A.J.,“i Códice de Alepo ki skrebedu na séklu 10 D.J.” Di akordu ku kes algen ki ta ntende di kes asuntu li, kel rolu ta mostra ma testu massorético di Torá “guardadu dretu duránti un monti ténpu, i ma éru di kes algen ki ta kopiaba es, ka muda kel testu”.