Hem soddun content-ant vochat

Hem soddun table of contents-ant vochat

Nineveh xarant vhodd-vhodd bilddingo ani imaroti asleo

Tumi Zannam Aslim?

Tumi Zannam Aslim?

Jonasachea disam uprant Nineveh xarachem kitem zalem?

SUMAR 670 K.X.A-ant Assiria hem sonvsarantlea sogleam-von bollixtt somraj aslem. Karonn British Museum-achea website-int sanglolem ki “hem somraj ostomte vatten aslolea Siprusa thaun, udente vatten aslolea Iran meren aslem. Ani eka vellar, Ejipt pasun hea somraja khal aslem.” Ani hea somrajachi rajdhani, Nineveh xar zaun aslem, jem tea vellar sonvsarantlea sogleam-von vhoddlem xar aslem. Thoim vhoddleo-vhoddleo imaroti asleo, sobit garden-am aslim, vhodd-vhodd rajmahalam aslim ani vhoddleo library asleo. Tea bhair, vonttir kantoilolea borounneam pormonnem kollon ieta ki tednacho Raza Ashurbanipal, Assiriechea her razam bhaxen apunn “sonvsaracho raza” mhunn sangtalo. Ani oxem distalem ki Assiriek ani Ninevehk konnuch aplea tabeant korunk xokona.

Sonvsarachi Vorixtt Razvottki Assiria aslolem tea tempar, tem soglea razvottkem poros vhodd aslem

Punn Assiriek khub podvi asli tea vellar, Jehovacho provadi Zefanian tachea vixim oxi bhasaunni korun mhunnttlem: “To [Jehova, NW] . . . Assiriechem nisontton kortolo; To Nineveh osadd korun soddtolo, eka oronnea sarkem sukem.” Toxench, Jehovacho provadi, Nahuman pasun oxem mhunnttlem: “Rupem luttat! Bhangar luttat! . . . Tichi zali desvatt, zalo sotianas, zalem ghorttan! . . . Tedna tujer nodor ghaltat titlim-i tuje thaun pois vochun mhonnttolim: Ninevehchem nisontton zalem!” (Zef. 2:13; Nah. 2:10, 11; 3:7) Tor heo sogleo bhasaunneo aikon lokamnim chintlem astolem: ‘Hem khorench zaunk xokta kai? Itlem vhodd Assiriechem somraj hartolem?’ Hem manunk khub kotthin aslem.

Nineveh xar konnuch ravona tosli padd zaloli zomin zaun geli

Punn konnench chintunk naslem toxench zalem. Karonn 600 K.X.A-achea thoddea vella poilim, Babilonkaramnim ani Midiani lokamnim Assiriek haroilem ani tachem nisontton kelem. Ani haka lagon, lok Nineveh xar soddun gele ani uprant konnakuch tacho ugddas pasun uronk na. New York-ant aslolea, The Metropolitan Museum of Art-an chhaplolea pustoka pormonnem, “tea xarant uprant konnuch ravona zalo ani tem puron gelem. Ani tea uprant, Nineveh vixim lokamnim fokot Bible-antuch vachlolem.” Toxench, The Biblical Archaeology Society sangta ki “Assiriechi hi itli vhoddli rajdhani kednam tori asli mhunn lokank khobor pasun nasli.” Punn uprant 1845-ant, pornea vostuncho sodh korpi, Austen Henry Layard-an, Nineveh vixim anik zannam zaunk thoinchi nisontton zalʼli zomin khonnlli tednam, taka mellʼllolea vostuntlean kollon ailem ki eka tempar Nineveh khub podvi aslolem xar aslem.

Tor Nineveh vixim Bible-ant sangloleo bhasaunneo sarkeo ghoddon aileo. Hantuntlean, sonvsarantlea razvottkencho beginuch nas zatolo mhunn Bible-ant sangloleo bhasaunneo ghoddon ietoleo mhunn amchi khatri anikui ghott zata.—Dan. 2:44; Prok. 19:15, 19-21.