„Sallivuseta pole rahu maailmas võimalik.” (UNESCO sallivuse põhimõtete deklaratsioon, 1995)

 Sallimatus seevastu võib põhjustada lugupidamatust ja vihkamist. Sellised tunded võivad omakorda viia solvangute, diskrimineerimise ja vägivallani.

 Inimestel on sallivusest erinev arusaam. Mõned arvavad, et tolerantne inimene kiidab heaks kõike, mida teised ütlevad või teevad. Teised jällegi lähtuvad piibli seisukohast, mille järgi tolerantne inimene peab lugu igaühe õigusest valida oma väärtusi ja uskumusi. Seda ka juhul, kui ta neid valikuid õigeks ei pea.

 Kas piibli põhimõtted võivad meil aidata olla sallivamad?

Piibli vaade sallivusele

 Piibel innustab meid olema sallivad. Seal öeldakse: „Teie mõistlikkus olgu kõigile ilmne.” (Filiplastele 4:5.) Piibel ütleb, et peaksime teistega arvestama ja kohtlema neid viisakalt ning õiglaselt. See tähendab, et me peame lugu teiste inimeste arvamusest, isegi kui see meile ei meeldi.

 Siiski selgub piiblist, et Jumalal on inimeste käitumisele teatud ootused. Seal on kirjas: „[Jumal] on öelnud sulle, inimene, mis on hea.” (Miika 6:8.) Sellest on näha, et Jumala juhatusel on meil võimalik elada õnnelikku elu. (Jesaja 48:17, 18.)

 Jumal ei ole andnud meile õigust teist inimest hukka mõista. Piibel ütleb: „Ainult üks on seadusandja ja kohtumõistja . . . Ent kes oled sina, et sa ligimese üle kohut mõistad?” (Jaakobuse 4:12.) Jumal on andnud igaühele meist õiguse ja vastutuse teha isiklikke valikuid. (5. Moosese 30:19.)

Mida räägib piibel lugupidamisest?

 Piibel ütleb: „Austage kõiki inimesi.” (1. Peetruse 2:17.) Need, kes on otsustanud elada piibli põhimõtete järgi, peavad lugu kõigist inimestest, olenemata nende uskumustest või eluviisist. (Luuka 6:31.) See ei tähenda, et nad nõustuvad igaühe arvamusega või toetavad kõigi otsuseid, aga nad pole ka ebaviisakad või lugupidamatud, vaid püüavad teistega suhtlemisel eeskujuks võtta Jeesust.

 Näiteks kohtus Jeesus ükskord naisega, kellel olid sellised usulised tõekspidamised, millega Jeesus ei nõustunud. Lisaks elas see naine koos mehega, kellega ta polnud ametlikult abielus. Kuigi Jeesus ei kiitnud tema elustiili heaks, rääkis ta naisega siiski lugupidavalt. (Johannese 4:9, 17–24.)

 Jeesuse sarnaselt on ka kristlased valmis selgitama oma uskumusi kõigile, kes soovivad kuulata, kuid nad teevad seda „sügava lugupidamisega”. (1. Peetruse 3:15.) Piibel õpetab, et kristlastena ei peaks me oma arvamust teistele peale suruma. Piiblis öeldakse, et kristlane „ei tohiks kellegagi tülitseda, vaid peaks olema leebe kõigiga,” sealhulgas nendega, kellel on teistsugused usulised tõekspidamised. (2. Timoteosele 2:24.)

Mida räägib piibel vihkamisest?

 Piibel ütleb: „Taotlege rahu kõigi inimestega.” (Heebrealastele 12:14.) Inimene, kes taotleb rahu, hoidub vihkamisest. Ta pingutab, et hoida teistega rahu, aga ei tee järeleandmisi oma põhimõtetes. (Matteuse 5:9.) Piibel innustab kristlasi armastama isegi oma vaenlast ja tegema talle head. (Matteuse 5:44.)

 Jumala kohta öeldakse piiblis, et ta vihkab või jälestab teguviise, mis toovad teistele inimestele kahju või alandavad neid. (Õpetussõnad 6:16–19.) See tähendab, et ta tunneb tugevat vastumeelsust valede tegude suhtes. Piibel näitab aga ka seda, et Jumal on valmis andestama ning aitama inimesi, kes tahavad oma elu muuta ja hakata elama tema põhimõtete järgi. (Jesaja 55:7.)

Piiblisalmid sallivusest ja lugupidamisest

 Tiitusele 3:2: „. . . [oleksid] mõistlikud, leebed kõigi inimestega.”

 Matteuse 7:12: „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile.”

 Joosua 24:15: „. . . valige täna, keda te tahate teenida.”

 Apostlite teod 10:34: „Jumal ei ole erapoolik.”

 Habakuk 1:12, 13: „[Jumal] ei salli õelust.”

 Roomlastele 12:19: „Andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Kättemaks kuulub mulle, mina tasun kätte, ütleb Jehoova a.””

 Jumal Jehoova pole andnud kellelegi õigust kätte maksta. Ta seab ise õigluse jalule siis, kui selleks on õige aeg. Et selle kohta rohkem teada saada, vaata artiklit „Kas õiglus võidab kunagi?”.