Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Seitse soovitust, kuidas turvaliselt ja tervislikult toituda

Seitse soovitust, kuidas turvaliselt ja tervislikult toituda

 Miks on tähtis jälgida, mida sööd

Sinu tervis sõltub osaliselt sellest, mida sa sööd. Kui toitud turvaliselt ja tervislikult, oled terve. Ebaturvalised ja ebatervislikud toitumisharjumused võivad aga viia tõsiste tervisehädadeni, just nagu halva kvaliteediga kütus rikub autot. Probleemid ei pruugi ilmneda kohe, aga need ei jää tulemata. (Galaatlastele 6:7.)

Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul esineb igas riigis suuremal või vähemal määral väärtoitumust. See mõiste ei käi ainult alatoitumuse, vaid ka ülekaalu ja rasvumise kohta. Kui tarbida pidevalt ebatervislikke toite ja jooke, suureneb südamehaiguste, insuldi, diabeedi ja vähi risk. Ühe uuringu kohaselt suri 2017. aastal halva toitumuse tõttu vähemalt 11 miljonit inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul tapab saastunud toit iga päev üle tuhande inimese ja tekitab igal aastal terviseprobleeme sadadele miljonitele.

Piibel õhutab meid suhtuma toitumisse tõsiselt. Seal öeldakse, et Jumal on eluallikas. (Laul 36:9.) Elu on kingitus ja me saame näidata oma tänulikkust selle eest, kui hoolime enda ja oma pereliikmete tervisest. Vaatame, kuidas seda teha.

 Neli soovitust, kuidas toituda turvaliselt

1. Valmista toitu ohutul moel.

Miks see on oluline? Ohtlikud mikroobid a võivad saastunud toidu ja veega jõuda sinu kehasse ja sa võid haigeks jääda.

Terviseekspertide soovitused

  • Enne toiduvalmistamist pese käed seebi ja veega. b Hõõru käsi vähemalt 20 sekundit. Pese ka käeseljad, sõrmevahed ja küünealused. Loputa ja kuivata käed korralikult.

  • Pese lõikelauad, nõud ja kõik muu, mis toiduga kokku puutub, seebi ja veega. Ära kasuta üht ja sama lõikelauda toore ja valmis toidu lõikamiseks.

  • Pese kõik marjad, puu- ja köögiviljad. Kui elad piirkonnas, kus taimi võib olla kastetud väljaheidetest saastunud veega, siis ka desinfitseeri.

2. Hoia toores ja valmis toit eraldi.

Miks see on oluline? Lihas ja lihamahlas olevad mikroobid võivad teisi toiduaineid saastada.

Terviseekspertide soovitused

  • Ära lase toorel toidul, eriti lihal, valmistoiduga kokku puutuda, näiteks siis, kui tood seda poest koju või säilitad.

  • Pärast toore liha lõikamist pese põhjalikult käed, nuga ja lõikelaud, enne kui hakkad lõikama midagi muud.

3. Hoolitse selle eest, et kuumutamist nõudev toit oleks korralikult kuumutatud.

Miks see on oluline? Kahjulikud mikroobid hävivad ainult piisavalt kõrgel temperatuuril.

Terviseekspertide soovitused

  • Kuumuta toitu, kuni see on väga kuum. Kogu toidu temperatuur, kaasa arvatud liha sisetemperatuur, peaks jõudma vähemalt 30 sekundiks 70 kraadini.

  • Lase supid ja hautised keema.

  • Kuumuta valmistoitu, kuni see on tuline ja aurab.

4. Säilita toitu õigel temperatuuril.

Miks see on oluline? Temperatuurivahemikus 5–60 kraadi võib bakterite arv toidus kahekordistuda kõigest 20 minuti jooksul. Veelgi enam, kui toorest liha ei säilitata õigel temperatuuril, võivad bakterid toota toksiine, mida kuumtöötlus ei hävita.

Terviseekspertide soovitused

  • Mikroobid paljunevad aeglasemalt, kui hoiad toitu kuumana või külmana, mitte leigena.

  • Ära jäta kunagi toitu toatemperatuurile kauemaks kui kaheks tunniks. Kui toatemperatuur on üle 32 kraadi, siis piirdu ühe tunniga.

  • Kui toit on valmis, hoia seda kuni sööma hakkamiseni kuumana.

 Kolm soovitust, kuidas toituda tervislikult

1. Söö iga päev mitmesuguseid marju, puu- ja köögivilju.

Neis on vitamiine, mineraalaineid ja teisi tervisele kasulikke toitaineid. Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul vajab inimene iga päev vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju. Siinkohal pole mõeldud tärkliserikkaid mugulaid nagu kartul või bataat.

2. Tarbi õlisid ja rasvu mõõdukalt.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab süüa vähem praetud toite, töödeldud ja valmistoitu, sest need sisaldavad ebatervislikke rasvu. Kui võimalik, kasuta küpsetamisel küllastumata taimseid rasvu. c Need on tervisele paremad kui küllastunud rasvad.

3. Tarbi vähem soola ja suhkrut.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab täiskasvanutel tarbida päevas vähem kui teelusikatäis soola. Vabu suhkruid soovitab Maailma Terviseorganisatsioon tarbida vähem kui 12 kuhjata teelusikatäit päevas. d Suhkur on paljude töödeldud toitude ja jookide peamine komponent. Näiteks keskmises karastusjoogipurgis on kuni 10 teelusikatäit suhkrut. Kuigi karastusjoogid sisaldavad palju kaloreid, on nende toiteväärtus väike või olematu.

Piibel ütleb: „Arukas näeb ohtu ja poeb peitu, kuid kogenematud lähevad edasi ja saavad kannatada.” (Õpetussõnad 22:3.) Kui oled söömisharjumustes arukas ja teed vajalikud muudatused, siis näeb Jumal, et hindad elu ja tervist.

 Levinud eksiarvamused

Eksiarvamus. Kui toit näeb hea välja, lõhnab ja maitseb hästi, siis on seda ohutu süüa.

Tõsiasi. Et liiter vett häguseks teha, läheb vaja üle 10 miljardi bakteri, aga selleks, et sa haigeks jääksid, piisab juba 15–20 ohtlikust bakterist. Valmista, serveeri ja säilita toidud ja joogid soovitatud temperatuuril ettenähtud aja jooksul, siis on need ohutud.

Eksiarvamus. Kärbsed ei tee toidule midagi.

Tõsiasi. Kärbsed toituvad ja sigivad näiteks sellistel jäätmetel nagu väljaheited. Sageli kannavad nad oma jalgadega edasi miljoneid haigust tekitavaid mikroobe. Et kärbsed toitu ei saastaks, kata see korralikult kinni.

Eksiarvamus. „Olen juba niivõrd kaua ebatervislikult toitunud, et sellest poleks mingit kasu, kui ma nüüd oma toitumisharjumusi muudan.”

Tõsiasi. Uuringud näitavad, et kui hakkad tervislikumalt toituma, vähendad enneaegse surma ohtu. Ja mida pikemat aega sa tervislikult toitud, seda kasulikum see on.

a Mikroobid ehk mikroorganismid on nii pisikesed elusolendid, et neid pole võimalik palja silmaga näha. Nende hulka kuuluvad bakterid, viirused ja osa parasiite. Mõned mikroorganismid on kasulikud, teised aga kahjulikud või isegi surmavad.

b Seep ja vesi eemaldavad rohkem mikroobe kui vesi üksinda.

c Küllastumata rasvad on toatemperatuuril vedelad, mitte tahked.

d Vabade suhkrute hulka kuuluvad kontsentreeritud või töödeldud suhkrud, nagu näiteks lauasuhkur, mesi, siirupid ja puuviljamahlad. See mõiste ei hõlma värsketes puuviljades, köögiviljades ja piimas leiduvaid looduslikke suhkruid.