Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 INTERVJUU | GUILLERMO PEREZ

Peakirurg põhjendab oma usku

Peakirurg põhjendab oma usku

Dr Guillermo Perez, kes jäi hiljuti pensionipõlve pidama, töötas peakirurgina 700-kohalises haiglas Lõuna-Aafrika Vabariigis. Palju aastaid uskus ta evolutsiooni, kuid siis veendus, et inimese on loonud Jumal. Ärgake! esitas talle mõned küsimused tema usu kohta.

Öelge palun, miks te uskusite evolutsiooni?

Kuigi kasvasin üles katoliiklikus peres, polnud ma Jumala olemasolus kindel. Näiteks ei suutnud ma uskuda Jumalasse, kes põletab inimesi põrgus. Ülikoolis õpetasid professorid, et elu on arenenud ning seda pole loonud Jumal. Võtsin nende vaate omaks, sest arvasin, et seda tõendavad faktid. Ka mu kirik ei heitnud evolutsiooni kõrvale, vaid õpetas, et seda juhtis Jumal.

Mis tekitas teis huvi Piibli vastu?

Minu naine Susana hakkas Piiblit uurima koos Jehoova tunnistajatega, kes näitasid talle otse Piiblist, et Jumal ei piina inimesi tulises põrgus. * Nad näitasid ka Jumala tõotust muuta maa paradiisiks. * Lõpuks ometi leidsime õpetuse, mis oli loogiline. 1989. aastal hakkas minu juures käima Jehoova tunnistaja Nick. Kui arutlesime inimkeha ja selle päritolu üle, avaldas mulle muljet Piibli sõnade lihtne loogika kirjakohas Heebrealastele 3:4, kus öeldakse: „Muidugi on iga maja kellegi ehitatud, aga Jumal on see, kes on ehitanud kõik.”

Kas inimorganismi uurimine aitas teil hakata uskuma loomisse?

Jah. Näiteks on organismi eneseparandamise võime hoolikalt kavandatud. Haava paranemine hõlmab nelja osaliselt kattuvat faasi, mis tuletab mulle kui kirurgile meelde, et tegelikult teen ma kehasse sisseehitatud parandussüsteemiga vaid koostööd.

Rääkige palun, mis juhtub, kui meie kehale tekib haav.

Kõigest sekunditega rakendub esimene faas — protsesside jada, mille eesmärk on peatada verejooks. Need protsessid on äärmiselt keerukad ja tõhusad. Inimese keha vereringesüsteem, milles on umbes  100 000 kilomeetrit veresooni, võiks tekitada kadedust igas torulukksepas, sest see süsteem suudab peatada lekked ning parandada ennast ise.

Mis toimub paranemise teises faasis?

Verejooks peatub mõne tunniga ning haavas tekib põletik. Põletikuga on seotud rida hämmastavaid sündmusi. Esiteks, veresooned, mis varem verekao vähendamiseks kokku tõmbusid, teevad nüüd vastupidist. Verevoo suurendamiseks haavapiirkonda need hoopis laienevad. Järgmisena paneb proteiinirikas vedelik kogu kahjustunud ala paistetama. See vedelik on mürkide lahjendamiseks, kahjustunud kudede eemaldamiseks ning infektsiooni vastu võitlemiseks ülitähtis. Igal sammul selles sündmuste ahelas tuleb toota miljoneid spetsiaalseid molekule ja rakke. Kusjuures mõned neist sündmustest stimuleerivad üksnes järgmise faasi algust ning lülituvad seejärel välja.

Kuidas paranemine jätkub?

Paari päevaga hakkab meie keha tootma paranemiseks vajalikke aineid, märkides sellega kolmanda faasi algust, mis jõuab haripunkti umbes kahe nädala pärast. Rakud, mis moodustavad haavas kiude, siirduvad vigastatud alale ja paljunevad. Kapillaarid kasvavad ja tungivad vigastatud alale, kus nad kõrvaldavad jääkprodukte ning varustavad piirkonda toitainetega, mis on vajalikud lammutus- ja parandustöödeks. Veel ühe keerulise sündmuste jada käigus luuakse rakke, mis tõmbavad kokku haava servasid.

See on tõesti suur töö! Millal parandustööd lõpule jõuavad?

Viimane faas ehk taasehitamine võib kesta kuid. Murtud luud saavad tagasi oma algse tugevuse ning kiud, mis moodustasid haava pehme koe, asendatakse tugevamate materjalidega. Kõike arvesse võttes on haava paranemine imeline näide tipptasemel koostööst.

Kas teil tuleb meelde mõni eriti muljet avaldanud juhtum?

Keha võime iseennast ravida tekitab minus sügavat aukartust

Jah. Mäletan, et ravisin üht kuueteistaastast tüdrukut, kes oli sattunud raskesse autoavariisse. Tema seisund oli kriitiline. Lisaks sisemisele verejooksule oli tal ka rebenenud põrn. Kui see oleks juhtunud aastaid varem, oleksime pidanud põrna opereerima või koguni eemaldama. Tänapäeval aga usaldavad arstid rohkem keha võimet ennast ise parandada. Püüdsin vaid vältida infektsiooni tekkimist ning leevendasin vedelikukadu, aneemiat ja valu. Mõni nädal hiljem näitas skaneerimine, et tüdruku põrn oli paranenud. Keha võime iseennast ravida tekitab minus sügavat aukartust. Olen seeläbi veelgi enam veendunud, et inimese on loonud Jumal.

Mis teile Jehoova tunnistajate juures meeldis?

Nad olid tõeliselt sõbralikud ja nad leidsid vastused mu küsimustele alati Piiblist. Samuti imetlesin, kui vapralt nad räägivad oma uskumustest ning aitavad ka teistel Jumalat tundma õppida.

Kas Jehoova tunnistajaks saamine on teile ka tööl kasuks tulnud?

Jah. See aitas mul tulla toime kaastundeväsimusega. See on üks emotsionaalse läbipõlemise vorme, mis mõjutab arste ja õdesid, kes pidevalt tegelevad haigete ja vigastatutega. Samuti, kui patsiendid on soovinud minuga vestelda, olen saanud rääkida neile Looja lubadusest teha lõpp haigustele ja kannatustele * ning rajada uus maailm, kus enam keegi ei ütle „ma olen haige”. *