Hüppa sisu juurde

PIIBLISALMIDE SELGITUSI

Laul 23:4. „Kui ma kõnniksin surmavarju orus”

Laul 23:4. „Kui ma kõnniksin surmavarju orus”

 „Isegi sünges orus kõndides ei karda ma kurja, sest sina oled minuga, su kepp ja su sau rahustavad mind.” (Laul 23:4, „Piibel. Uue maailma tõlge”, 2014.)

 „Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su kepp ja su sau, need trööstivad mind!” (Laul 23:4, 1988. a tõlge.)

Laul 23:4 tähendus

 Jumal kaitseb oma teenijaid ja hoolitseb nende eest, eriti siis, kui nad kohtavad raskusi. See piiblisalm võrdleb Jumalat karjasega, kes hoolitseb oma lammaste eest. a Isegi kõige süngematel aegadel või surmaohus olles pole jumalateenijad üksi. Nad tunnevad ennast turvaliselt, otsekui oleks Jumal nende kõrval.

 Piibliaegadel oli karjasel pikk kõvera otsaga karjasekepp. Sellega sai ta lambaid õigele teele müksata, neid ohtlikust olukorrast välja aidata ja kiskjaid eemale tõrjuda. Ka Jehoova on armastav karjane, kes juhib ja kaitseb oma teenijaid, ükskõik mis raskused neil on. Kuidas Jehoova seda teeb?

Laul 23:4 kaastekst

 Laulu 23 kirjutas Taavet, kes oli noorena karjane ja hiljem Iisraeli kuningas. (1. Saamueli 17:34, 35; 2. Saamueli 7:8.) Laulu alguses kirjeldab ta Jehoovat karjasena, kes juhatab, toidab ja kosutab oma teenijaid nagu karjane oma lambaid. (Laul 23:1–3.)

 Laul 23:1–3 räägib Jumalast tema-vormis. Alates salmist 4, mis rõhutab Jumala kaitset, pöördub Taavet Jumala poole sina-vormis. See näitab, kui lähedane ta Jumalaga oli. Taavet teadis, et Jumal hoolib temast ja on teadlik tema läbielamistest. Seetõttu ei kartnud ta midagi.

 Salmides 5 ja 6 kujutab Taavet Jumalat helde võõrustajana, kes kohtleb teda kui austatud külalist. Jumal hoolitses Taaveti eest ja isegi vaenlased ei suutnud seda takistada. Laulu lõpus väljendab Taavet veendumust, et Jumala headus ja armastus saadavad teda kogu elu.

 Laulus 23 kasutatud kõnekujundid kirjeldavad, kuidas Jumal hoolitseb hellalt oma teenijate eest. (1. Peetruse 2:25.)

a Jumalat, kelle nimi on Jehoova, kirjeldatakse piiblis tihti hooliva karjasena. Tema teenijad, keda kujutatakse lammastena, vajavad tema kaitset ja toetust. (Laul 100:3; Jesaja 40:10, 11; Jeremija 31:10; Hesekiel 34:11–16.)