„Sulle piisab minu armust, sest sinu nõrkuse kaudu avaldub minu vägi täiel määral.” (2. Korintlastele 12:9, „Piibel. Uue maailma tõlge”, 2014.)

 „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” (2. Korintlastele 12:9, 1997. a tõlge.)

 Jumal lubab anda apostel Paulusele vajalikku jõudu, et katsumuste ja nõrkustega hakkama saada.

 „Sulle piisab minu armust.” Jumala vastust Pauluse korduvatele palvetele võib tõlkida ka „sul pole vaja midagi muud kui minu armu”. Ehk teisisõnu, selleks, et Paulus katsumustega toime tuleks, piisab talle Jumala headusest. Mida see tähendab? Sõna, mis on tõlgitud „armuks” või „ärateenimata lahkuseks” tähistab Jumala soosingut, mida ta osutab vabatahtlikult ja mida ei saa ära teenida. Pauluse kirjadest on näha, et ta koges palju Jumala armu. Kuigi Paulus oli endine kristlaste tagakiusaja, andis Jumal talle vajalikku jõudu, nii et ta sai oma käitumist muuta ja aidata teistelgi kristlaseks saada. (1. Korintlastele 15:9, 10; 1. Timoteosele 1:12–14.) Paulus võis olla täiesti kindel, et Jumal aitab tal toime tulla iga probleemi või raskusega, millega tal tuleb rinda pista.

 „Sinu nõrkuse kaudu avaldub minu vägi täiel määral.” Isand Jehoova a tuletab Paulusele meelde, et tema väge on kõige paremini näha siis, kui ta aitab selle abil nõrku ja ebatäiuslikke inimesi. (2. Korintlastele 4:7; 12:8.) Kui kristlased tajuvad oma piiratust ja otsivad Jehoovalt abi, siis lasevad nad tema väel ennast mõjutada. (Efeslastele 3:16; Filiplastele 4:13.) Selles mõttes saab Jumala vägi inimeste nõrkuste kaudu ilmsiks.

 Paulus kirjutas inspireeritud kirja Korintose kristlastele umbes 55. aastal m.a.j. Oma kirja lõpuosas kaitses ta oma apostliametit. Ta tundis vajadust seda teha, sest mõned isehakanud õpetajad olid teda kritiseerinud, võibolla tema välimuse või kõnelemisoskuse pärast. (2. Korintlastele 10:7–10; 11:5, 6, 13; 12:11.)

 Paulus selgitas enda kaitseks, et ta poleks suutnud teenida kogudusi ja vastu pidada arvukates katsetes üksnes omast jõust. (2. Korintlastele 6:4; 11:23–27; 12:12.) 12. peatükis räägib ta kujundlikult „ihu sisse pandud orast”, mis oli ilmselt mingi probleem, mis põhjustas talle kas füüsilist või emotsionaalset vaeva. (2. Korintlastele 12:7.) Kuigi Paulus ei kirjeldanud oma probleemi lähemalt, oli ta kindel, et Jumala abiga peab ta vastu.

 Ka tänapäeval kohtavad kristlased raskusi ja tagakiusamist. Neid lohutab teadmine, et Jumala väe abil suudavad nad vastu pidada igasugustes katsumustes. Nagu Paulus, võivad nad kindlustundega öelda: „Kui olen nõrk, olen tõeliselt tugev.” (2. Korintlastele 12:10.)

 Vaata lühikest videot, et saada ülevaade teisest kirjast korintlastele.