Mõned teismelised ei tule koju lubatud kellaajaks. Teised petavad oma vanemaid, valetades neile või hiilides kodust salaja välja, et olla koos oma sõpradega. Mida teha, kui noor on reetnud su usaldust?

•  Kas mu laps on mässumeelne?

•  Aga kui ta mind ikkagi pettis?

•  Keda ma siis süüdistan?

•  Kuidas vastastikust usaldust taastada?

•  Mida ütlevad lapsevanemad

 Ei pruugi olla. Piibel ütleb: „Rumalus on seotud noore südamesse,” ja teismelised tihtipeale tõestavad nende sõnade paikapidavust. (Õpetussõnad 22:15, allmärkus.) „Noorest peast tehakse mõnikord otsuseid rutakalt ja mõtlematult,” kirjutab dr Laurence Steinberg. „Vigu ongi oodata.” a

 Ära tee kiiresti järeldust, et teismeline sulle sihilikult vastu hakkab. Uuringud näitavad, et noori huvitab väga, mida vanemad neist arvavad, isegi kui nende käitumine jätab vastupidise mulje. Tegelikult võib noorgi olla endas pettunud ja õnnetu sellepärast, et on sulle pettumust valmistanud.

•    Kas süüdi on seltskond? Piibel ütleb: „Halb seltskond rikub kasulikud harjumused.” (1. Korintlastele 15:33.) Teismelisi mõjutavad sõbrad väga. Aga samuti teevad seda sotsiaalmeedia ja reklaamitööstus. Kuna teismelistel pole ka elukogemust, siis pole midagi imestada, et nad võivad langetada kehvi otsuseid. Et vastutustundlikuks täiskasvanuks saada, tuleb neil õppida oma otsuste eest vastutama.

•    Kas mina olen midagi valesti teinud? Võib-olla sa mõtled, et olid liiga range, ja seega tõukasid lapse reegleid rikkuma. Või äkki sa mõtled, et olid liiga leebe, ja seega andsid oma lapsele liiga palju vabadust. Ära keskendu sellele, mis osa võis sul olla probleemi tekkimises, keskendu pigem sellele, mis osa võib sul olla probleemi lahendamises.

•   Ära reageeri tuliselt. Ilmselt arvab su laps, et sa vihastad. Aga üllata teda. Aruta temaga leebelt, miks ta nii käitus. Kas ta oli lihtsalt uudishimulik? Äkki oli tal igav? Võib-olla tundis ta end üksikuna? Või soovis meeleheitlikult endale sõpru leida? Kuigi ükski neist põhjustest ei vabanda halba käitumist, võib selline arutelu aidata sul ja su lapsel mõista, miks ta midagi tegi.

   Piibli põhimõte: „Igaüks olgu alati valmis kuulama, ta ärgu rääkigu mõtlematult, ta ärgu vihastugu kergesti.” (Jaakobuse 1:19.)

•   Aita lapsel juhtunut analüüsida. Küsi ta käest näiteks, mida ta sellest olukorrast õppis või mida ta teeks järgmine kord samas olukorras teisiti. Sellised küsimused arendavad lapse analüüsivõimet.

   Piibli põhimõte: „Noomi, kutsu korrale ja innusta, olles kannatlik ja õpetades oskuslikult.” (2. Timoteosele 4:2.)

•   Selgita lapsele ta teo tagajärgi. Kõige paremini õpib laps siis, kui karistus on üleastumisega otseselt seotud. Näiteks kui su laps tegi koolist poppi, et olla koos sõpradega, võid otsustada, et mingiks ajaks on tal sõpradega suhtlemine piiratud.

   Piibli põhimõte: „Mida inimene külvab, seda ta ka lõikab.” (Galaatlastele 6:7.)

•   Keskendu usalduse taastamisele. See ei pruugi toimuda üleöö. Siiski oleks lapsel hea teada, et kaotatud usaldust on võimalik tagasi võita. Kinnita talle, et olukord pole lootusetu, sest kui su lapsel tekib tunne, et usaldust pole kunagi võimalik taastada, võib ta loobuda üritamast.

   Piibli põhimõte: „Ärge ärritage oma lapsi, et nad ei muutuks araks.” (Koloslastele 3:21.)