Mida võime õppida piibliaegadel elanud naistelt?

ESITA

Piibli vastus

Piiblis on kirjutatud paljudest naistest, kellelt saab nii mõndagi õppida. (Roomlastele 15:4; 2. Timoteosele 3:16, 17.) See artikkel räägib lühidalt mõnedest neist. Osad naised on jäljendamist väärt, teised on meile aga hoiatavaks näiteks. (1. Korintlastele 10:11; Heebrealastele 6:12.)

Abigail

Kes oli Abigail? Ta oli rikka, kuid karmi mehe Naabali abikaasa. Abigail oli aga arukas, alandlik, vaimne ja kauni välimusega naine. (1. Saamueli 25:3.)

Mida ta tegi? Abigail tegutses targalt, et hoida ära suur õnnetus. Ta elas Naabaliga piirkonnas, kus Iisraeli tulevane kuningas Taavet end põgenikuna varjas. Taavet ja tema mehed kaitsesid Naabali lambakarju röövlite eest. Kui Taaveti mehed palusid Naabalilt toitu, keeldus too põlglikult seda andmast. Taavet vihastus ja läks koos oma meestega Naabalit ja ta kodakondseid tapma. (1. Saamueli 25:10–12, 22.)

Kui Abigail kuulis, mida Naabal oli teinud, tegutses ta kiirelt. Ta saatis teenijad Taavetile ja ta meestele toitu viima ning järgnes neile, et Taavetilt andestust paluda. (1. Saamueli 25:14–19, 24–31.) Kui Taavet nägi Abigaili kingitust, pani tähele tema alandlikkust ja kuulis ta palvet, mõistis ta, et Jumal on tema kaudu hoidnud ära suure õnnetuse. (1. Saamueli 25:32, 33.) Kui Naabal mõne aja pärast suri, võttis Taavet Abigaili endale naiseks. (1. Saamueli 25:37–41.)

Mida võime Abigaililt õppida? Kuigi ta oli ilus ja rikas, ei olnud Abigail tähtsust täis. Rahu säilitamise nimel oli ta valmis vabandama millegi eest, mida polnud teinud. Abigail lahendas äreva olukorra ning oli seejuures rahulik, taktitundeline, julge ja leidlik.

▸ Põhjalikumalt räägib Abigailist artikkel „Ta tegutses targalt”.

Deboora

Kes oli Deboora? Ta oli naisprohvet, kelle kaudu Iisraeli Jumal Jehoova andis oma rahvale teada, mida nad tegema peavad. Jumala abiga lahendas Deboora iisraellaste seas tekkinud vaidlusküsimusi. (Kohtumõistjate 4:4, 5.)

Mida ta tegi? Naisprohvet Deboora toetas julgelt õigeid jumalateenijaid. Jumala juhatusel andis ta Baarakile korralduse minna iisraellastega lahingusse kaananlaste vastu. (Kohtumõistjate 4:6, 7.) Kui Baarak palus Debooral kaasa minna, ei löönud naine kartma, vaid nõustus minema. (Kohtumõistjate 4:8, 9.)

Jumal andis iisraellastele võidu vaenlaste üle. Selle sündmuse meenutamiseks aitas Deboora teha laulu, mida nad hiljem Baarakiga laulsid. Selles laulus mainib ta kartmatut Jaeli, kellel oli suur roll kaananlaste alistamises. (Kohtumõistjate 5. peatükk.)

Mida võime Debooralt õppida? Deboora oli ennastohverdav ja julge. Ta innustas teisi tegutsema Jumalale meelepäraselt. Kui inimesed seda tegid, kiitis ta neid.

▸ Põhjalikumalt räägib Deboorast artikkel „Ma tõusin kui Iisraeli ema”.

Deliila

Kes oli Deliila? Ta oli naine, kellesse armus kohtumõistja Simson. (Kohtumõistjate 16:4, 5.)

Mida ta tegi? Ta võttis vastu vilistite pakutud raha ning reetis Simsoni, kelle abil oli Jumal vabastanud iisraellased vilistite käest. Kuna mehel oli imepärane füüsiline jõud, ei saanud vilistid temast võitu. (Kohtumõistjate 13:5.) Seetõttu palusid nad abi Deliilalt.

Vilistid andsid Deliilale raha, et ta uuriks välja, kust tuleb Simsoni jõud. Deliila võttis pakkumise vastu ning proovis mitmeid kordi Simsoni saladusele jälile saada. Lõpuks see tal ka õnnestus. (Kohtumõistjate 16:15–17.) Deliila paljastas saladuse vilistitele, kes seejärel Simsoni kinni võtsid. (Kohtumõistjate 16:18–21.)

Mida võime Deliilalt õppida? Deliila lugu on meile hoiatuseks. Ahnuse tõttu muutus ta isekaks. Seetõttu ta pettis Jehoova teenijat ning reetis ta.

Eeva

Kes oli Eeva? Ta oli inimeste esiema ning esimene naine, kellest Piiblis räägitakse.

Mida ta tegi? Eeva astus üle Jumala selgest käsust. Eeva, nagu ta abikaasa Aadamgi, loodi täiuslikuna. Tal oli vaba tahe ning võimalus arendada häid omadusi nagu armastust ja tarkust. (1. Moosese 1:27.) Eeva teadis, et Jumal on keelanud süüa ühest kindlast puust ning et sellest süües nad surevad. Saatan väitis, et Eeval oleks parem elu, kui ta Jumalale ei kuuletuks. Ta pettis naist ning pani ta uskuma, et puust süües Eeva ei sure. Seetõttu sõi Eeva puuvilja ning veenis ka oma meest seda sööma. (1. Moosese 3:1–6; 1. Timoteosele 2:14.)

Mida võime Eevalt õppida? Eeva lugu õpetab, kui ohtlik on valedele soovidele pidevalt mõelda. Selline mõtisklemine tekitas tal tugeva soovi võtta midagi, mis ei kuulunud talle, ning ta astus üle Jumala käsust. (1. Moosese 3:6; 1. Johannese 2:16.)

Ester

Kes oli Ester? Ta oli juuditar, kelle võttis naiseks Pärsia kuningas Ahasveros. Seeläbi sai Estrist kuninganna.

Mida ta tegi? Ester kasutas oma võimu, et takistada enda rahva genotsiidi. Ta sai teada, et välja on antud määrus, mille järgi tuleb ühel kindlaksmääratud päeval kõik juudid Pärsia impeeriumis tappa. Selle korralduse taga oli riigis tähtsuselt teine mees Haaman. (Ester 3:13–15; 4:1, 5.) Oma vanema sugulase Mordokai abil ning oma eluga riskides andis Ester sellest kurjast kavatsusest enda abikaasale, kuningas Ahasverosele teada. (Ester 4:10–16; 7:1–10.) Kuningas lubas Estril ja Mordokail kirjutada lisaks määruse, et juudid võivad end kaitsta. Juudid said oma vaenlastest võitu. (Ester 8:5–11; 9:16, 17.)

Mida võime Estrilt õppida? Kuninganna Ester oli väga julge ning alandlik. (Laul 31:24; Filiplastele 2:3.) Kuigi ta oleks võinud muutuda uhkeks oma ilu ja võimu tõttu, oli ta alandlik ning otsis teistelt nõu ja abi. Kui ta rääkis oma abikaasaga, oli ta taktitundeline ja lugupidav, kuid samas julge. Kui juudid olid suures ohus, andis ta kindlalt teada, et on üks neist.

▸ Põhjalikumalt räägivad Estrist artiklid „Ta seisis Jumala rahva eest” ning „Ta toimis targalt, julgelt ning isetult”.

Hanna

Kes oli Hanna? Ta oli Elkana naine. Nende pojast Saamuelist sai muistses Iisraelis tuntud prohvet. (1. Saamueli 1:1, 2, 4–7.)

Mida ta tegi? Hanna otsis lohutust Jumalalt, kuna tal polnud lapsi. Hanna abikaasal oli kaks naist. Teisel naisel Peninnal olid lapsed, kuid Hannal ei sündinud pikka aega lapsi. Peninna solvas teda tihti ning sellega toimetulekuks otsis Hanna abi ja lohutust Jumalalt. Hanna tõotas Jumalale, et kui talle sünnib poeg, annab ta lapse Jehoova teenistusse. See tähendas, et laps hakkas teenima telkpühamus, kus iisraellased Jumalat kummardasid. (1. Saamueli 1:11.)

Jumal vastas Hanna palvele ning talle sündis poeg Saamuel. Naine pidas oma sõna ning viis poisikese telkpühamusse. (1. Saamueli 1:27, 28.) Igal aastal tegi Hanna Saamuelile varrukateta pealisrõiva ning viis selle talle. Jehoova õnnistas Hannat veel kolme poja ja kahe tütrega. (1. Saamueli 2:18–21.)

Mida võime Hannalt õppida? Hanna palvetas südamest Jumala poole ning see aitas tal raskustega toime tulla. Tema tugev usk ilmneb tänupalvest, mis on kirjas 1. Saamueli 2:1–10.

▸ Põhjalikumalt räägib Hannast artikkel „Ta palvetas Jumala poole kogu südamest”.
▸ Sellest, miks Jumal lubas muistsel ajal polügaamiat, räägib artikkel „Kas Jumal kiidab heaks polügaamia?”.

Iisebel

Kes oli Iisebel? Ta oli Iisraeli kuninga Ahabi naine. Iisebel polnud iisraellane ning ta ei teeninud Jehoovat, vaid kaananlaste jumalat Baali.

Mida ta tegi? Kuninganna Iisebel oli võimukas, halastamatu ja vägivaldne. Ta edendas Baali kummardamist ning sellega seonduvat seksuaalset ebamoraalsust. Tema eesmärgiks oli tõelise Jumala Jehoova teenimine maa pealt kõrvaldada. (1. Kuningate 18:4, 13; 19:1–3.)

Iisebel ei kartnud oma kapriiside rahuldamiseks valetada ja mõrvata. Nagu Jumal ennustas, oli Iisebeli surm vägivaldne ning teda ei maetud. (1. Kuningate 21:23; 2. Kuningate 9:10, 32–37.)

Mida võime Iisebelilt õppida? Iisebel on halvaks eeskujuks. Kuna ta oli kõlvatu ja jultunud, seostatakse mõnel pool tema nimega häbituid, ebamoraalseid ja kontrollimatuid naisi.

Jael

Kes oli Jael? Ta oli mitteiisraellase Heberi naine. Jael seisis julgelt Jumala rahva eest.

Mida ta tegi? Jael tegutses otsustavalt, kui kaananlaste väejuht Siisera tuli tema telgi juurde. Siisera oli kaotanud lahingu iisraellaste vastu ning otsis nüüd varjupaika. Jael kutsus ta telki varjule ning lubas tal seal puhata. Kui Siisera jäi magama, tappis Jael ta ära. (Kohtumõistjate 4:17–21.)

Jaeli tegutsemine täitis Deboora lausutud ennustuse: „Jehoova annab Siisera ühe naise kätte.” (Kohtumõistjate 4:9.) Selle teo tõttu kiideti Jaeli ja öeldi, et ta on ülimalt õnnistatud naiste seas. (Kohtumõistjate 5:24.)

Mida võime Jaelilt õppida? Jael oli ettevõtlik ja julge. Selle naise lugu näitab, kuidas Jumal juhib sündmuste kulgu nii, et tema antud ennustused täituksid.

Lea

Kes oli Lea? Ta oli patriarh Jaakobi esimene naine. Leal oli noorem õde Raahel, kes oli Jaakobi teine naine. (1. Moosese 29:20–29.)

Mida ta tegi? Lea tõi ilmale Jaakobi kuus poega. (Rutt 4:11.) Jaakob plaanis abielluda Raaheliga. Naiste isa Laaban pettis Jaakobit, nii et too abiellus Lea, mitte Raaheliga. Kui Jaakob mõistis, et teda on petetud, läks ta Laabani jutule. Laaban väitis, et noorem tütar ei saa abielluda enne vanemat. Nädal hiljem abiellus Jaakob Raaheliga. (1. Moosese 29:26–28.)

Jaakob armastas Raahelit rohkem kui Lead. (1. Moosese 29:30.) Seetõttu võitlesid õed pidevalt Jaakobi armastuse ja tähelepanu pärast. Jumal mõistis Lea tundeid ning õnnistas teda kuue poja ja ühe tütrega. (1. Moosese 29:31.)

Mida võime Lealt õppida? Lea palvetas Jumala poole ning kuigi tal oli peres raskusi, mõistis ta, et Jumal siiski toetab teda. (1. Moosese 29:32–35; 30:20.) Lea loost ilmneb, et kuigi Jumal lubas tol ajal mitmikabielusid, on sel palju puudusi. Ta on andnud korralduse, et abielu on ühe mehe ja ühe naise liit. (Matteuse 19:4–6.)

▸ Põhjalikumalt räägib Least artikkel „Õnnetud õed, kes „ehitasid Iisraeli koja””.
▸ Sellest, miks Jumal lubas muistsel ajal mitmikabielu, räägib artikkel „Kas Jumal kiidab heaks polügaamia?”.

Loti naine

Kes oli Loti naine? Piiblis ei ole kirjas tema nime. Seal aga räägib, et tal oli kaks tütart ning ta elas perega Soodoma linnas. (1. Moosese 19:1, 15.)

Mida ta tegi? Ta eiras Jumala käsku. Jumal oli otsustanud hävitada Soodoma ja selle ümberkaudsed linnad seal vohava seksuaalse ebamoraalsuse tõttu. Armastusest oma teenija Loti ja ta pere vastu saatis Jumal kaks inglit, kes juhataksid nad ohutult Soodomast välja. (1. Moosese 18:20; 19:1, 12, 13.)

Inglid andsid Loti perele korralduse põgeneda ja mitte vaadata tagasi, muidu nad surevad. (1. Moosese 19:17.) Loti naine aga vaatas tagasi ja muutus soolasambaks. (1. Moosese 19:26.)

Mida võime Loti naiselt õppida? Temaga juhtunu näitab, kui ohtlik on armastada materiaalseid asju nii palju, et inimene on valmis Jumala käskudest üle astuma. Jeesus pööras tähelepanu sellele hoiatavale näitele, kui ütles: „Tuletage meelde Loti naist!” (Luuka 17:32.)

Maarja (Jeesuse ema)

Kes oli Maarja? Ta oli juudi neiu, kes jäi pühast vaimust lapseootele ja sünnitas neitsina Jeesuse.

Mida ta tegi? Maarja täitis alandlikult Jumala tahet. Ta oli kihlatud Joosepiga, kui ingel talle ilmus ja andis teada, et ta jääb lapseootele ning sünnitab kauaoodatud Messia. (Luuka 1:26–33.) Ta võttis ülesande hea meelega vastu. Kui Jeesus oli sündinud, said Maarja ja Joosep veel neli poega ja vähemalt kaks tütart. Seega ei jäänud Maarja neitsiks. (Matteuse 13:55, 56.) Kuigi tal oli ainulaadne ülesanne, ei oodanud ta Jeesuse teenistuse ajal ega varakristlikus koguduses käies, et teda eriliselt koheldaks.

Mida võime Maarjalt õppida? Maarja oli tugeva usuga naine, kes võttis heal meelel vastu suure ülesande. Ta tundis hästi pühakirja. Sõnades, mis on kirjas Luuka 1:46–55, viitas ta ühe arvestuse kohaselt umbes 20 korda pühakirjale.

▸ Põhjalikumalt räägib Maarjast artikkel „Mida võime Maarjalt õppida”.

Maarja (Marta ja Laatsaruse õde)

Kes oli Maarja? Tema ning ta vend Laatsarus ja õde Marta olid Jeesuse lähedased sõbrad.

Mida ta tegi? Maarja näitas mitmel korral hindamist Jeesuse kui Jumala poja vastu. Ta väljendas oma usku, et Jeesus oleks saanud hoida ära venna surma. Maarja oli ka tunnistajaks Laatsaruse ülesäratamisele. Tema õde Marta pani pahaks, kui Maarja kuulas Jeesust ega aidanud teda toimetustega. Jeesus aga kiitis Maarjat, et talle olid vaimsed asjad tähtsamad. (Luuka 10:38–42.)

Ühel teisel korral oli Maarja väga heldekäeline, kui valas Jeesuse pea peale ja jalgadele kallist healõhnalist õli. (Matteuse 26:6, 7.) Kohalolijad süüdistasid Maarjat raiskamises, kuid Jeesus ütles tema kaitseks: „Kõikjal maailmas, kus head sõnumit kuulutatakse, räägitakse ka selle naise teost tema mälestuseks.” (Matteuse 26:8–13.)

Mida võime Maarjalt õppida? Maarja tugevdas oma usku. Jumala teenimine oli talle kõige tähtsam. Ta oli alandlik ning austas Jeesust, kuigi see tähendas talle märkimisväärset väljaminekut.

Maarja Magdaleena

Kes oli Maarja Magdaleena? Ta oli ustav Jeesuse järelkäija.

Mida ta tegi? Maarja Magdaleena oli üks nendest naistest, kes rändasid koos Jeesuse ja apostlitega. Ta toetas neid oma varaga. (Luuka 8:1–3.) Maarja Magdaleena järgnes Jeesusele tolle teenistuse lõpuni ning oli Jeesuse hukkamise juures. Ta oli esimeste seas, kes nägi Jeesust pärast ülesäratamist. (Johannese 20:11–18.)

Mida võime Maarja Magdaleenalt õppida? Ta oli heldekäeline ja toetas Jeesuse teenistust. Ta jätkas ka peale Jeesuse surma Jehoova teenimist.

Marta

Kes oli Marta? Ta oli Maarja ja Laatsaruse õde. Nad elasid kolmekesi Jeruusalemma lähedal Betaanias.

Mida ta tegi? Marta oli lähedane sõber Jeesusega, kes armastas teda, tema õde ja Laatsarust. (Johannese 11:5.) Marta oli külalislahke naine. Ühel korral, kui Jeesus külas oli, toimetas Marta hoolsasti, samal ajal kui Maarja Jeesust kuulas. Marta kurtis Jeesusele, et Maarja ei aita teda. Jeesus parandas Martat lahkelt. (Luuka 10:38–42.)

Kui Laatsarus haigeks jäi, kutsusid Marta ja ta õde Jeesuse. Nad olid veendunud, et Jeesus suudab venna tervendada. (Johannese 11:3, 21.) Laatsarus aga suri. Marta vestlusest Jeesusega ilmneb tema tugev usk Piibli ülesäratamistõotusesse ning Jeesuse võimesse ta vend ellu äratada. (Johannese 11:20–27.)

Mida võime Martalt õppida? Marta oli väga külalislahke. Ta võttis nõu kuulda ning oli valmis end parandama. Ta väljendas avalikult oma tundeid ja usku.

▸ Põhjalikumalt räägib Martast artikkel „Ma usun küll”.

Mirjam

Kes oli Mirjam? Ta oli Moosese ja Aaroni õde. Ta on esimene, kelle kohta öeldakse Piiblis naisprohvet.

Mida ta tegi? Naisprohvetina oli tal tähtis ülesanne anda Iisraelis teada Jumala sõnumeid. Kui Jumal oli hävitanud egiptlaste sõjaväe Punases meres, laulis Mirjam koos meestega võidulaulu. (2. Moosese 15:1, 20, 21.)

Mõni aeg hiljem kritiseerisid Mirjam ja Aaron Moosest. Neid pimestas uhkus ja kadedus. Jehoova kuulis nende nurinat ning kutsus nii Mirjamit kui ka Aaronit korrale. (4. Moosese 12:1–9.) Arvatavasti oli Mirjam selle nurina algatanud ja seetõttu lõi Jumal teda pidalitõvega. Kui aga Mooses Jumalat tema pärast palus, tegi Jumal Mirjami terveks. Mirjam võis pärast seitsmepäevast karantiini Iisraeli laagrisse naasta. (4. Moosese 12:10–15.)

Piiblist ilmneb, et Mirjam võttis juhtunust õppust. Sajandeid hiljem tuletas Jumal iisraellastele teda meelde, kui ütles: „Ma saatsin su ette Moosese, Aaroni ja Mirjami.” (Miika 6:4.)

Mida võime Mirjamilt õppida? Mirjami lugu näitab, et Jehoova paneb tähele, mida me usukaaslastele ütleme või mida nendest räägime. Selleks, et olla Jumalale meelepärased, peame hoiduma kohatust uhkusest ja kadedusest. Kui sellised omadused võtavad maad, võib see viia kellegi maine määrimiseni.

Raahab

Kes oli Raahab? Ta oli prostituut, kes elas kaananlaste linnas Jeerikos. Raahabist sai Jehoova teenija.

Mida ta tegi? Raahab varjas kahte iisraellast, kes käisid Jeerikos luurel. Ta peitis neid, kuna oli kuulnud, kuidas iisraellaste Jumal Jehoova vabastas oma rahva Egiptusest ning hiljem päästis nad emorlaste käest.

Raahab palus luurajatelt, et nad säästaksid tema ja ta pere elu Jeeriko vallutamise ajal. Luurajad olid nõus, kuid mõnel tingimusel. Raahab ei tohtinud iisraellaste luurekäigust rääkida. Raahab ja ta pere pidid jääma iisraellaste rünnaku ajal majja. Samuti tuli riputada aknast välja erepunane nöör, et ründajad tunneksid maja ära. Raahab pidas neist juhtnööridest kinni. Kui iisraellased vallutasid Jeeriko, jäid Raahab ja ta pere ellu.

Raahab abiellus hiljem ühe iisraellasega ning temast sai kuningas Taaveti ja Jeesus Kristuse esiema. (Joosua 2:1–24; 6:25; Matteuse 1:5, 6, 16.)

Mida võime Raahabilt õppida? Piiblis räägib Raahabist kui tugeva usuga naisest. (Heebrealastele 11:30, 31; Jaakobuse 2:25.) Tema lugu näitab, et Jumal on andestav ja erapooletu. Jumal õnnistab kõiki, kes on talle ustavad, sõltumata nende päritolust.

▸ Põhjalikumalt räägib Raahabist artikkel „Ta mõisteti „õigeks tegude alusel””.

Raahel

Kes oli Raahel? Ta oli Laabani tütar. Raahel oli abielus patriarh Jaakobiga, kes armastas teda rohkem kui esimest naist Lead.

Mida ta tegi? Raahel abiellus Jaakobiga ning neile sündis kaks poega, kellest said muistse Iisraeli suguharude peamehed. Raahel kohtus oma tulevase abikaasaga, kui karjatas isa lambaid. (1. Moosese 29:9, 10.) Erinevalt Least oli Raahel väga veetlev. (1. Moosese 29:17.)

Jaakob armus Raahelisse ning oli valmis temaga abiellumiseks seitse aastat tööd tegema. (1. Moosese 29:18.) Laaban aga pettis Jaakobit, nii et too abiellus esmalt hoopis Leaga. Peale seda lubas Laaban Jaakobil ka Raaheli naiseks võtta. (1. Moosese 29:25–27.)

Jaakob armastas Raahelit ja tema kahte poega rohkem kui Lead ja tema lapsi. (1. Moosese 37:3; 44:20, 27–29.) Seetõttu oli naiste vahel pidevalt rivaalitsemist. (1. Moosese 29:30; 30:1, 15.)

Mida võime Raahelilt õppida? Raaheli peres olid keerulised olud, kuid ta pidas vastu ning lootis, et Jumal kuuleb ta palveid. (1. Moosese 30:22–24.) Tema lugu näitab, kui raske on olla mitmikabielus. Raaheli puhul on hästi näha, kui tark oli Jumala algne korraldus, et mees on abielus ühe naisega. (Matteuse 19:4–6.)

▸ Põhjalikumalt räägib Raahelist artikkel „Õnnetud õed, kes „ehitasid Iisraeli koja””.
▸ Sellest, miks Jumal lubas muistsel ajal mitmikabielu, räägib artikkel „Kas Jumal kiidab heaks polügaamia?”.

Rebeka

Kes oli Rebeka? Ta oli Iisaki abikaasa ning kaksikpoegade Jaakobi ja Eesavi ema.

Mida ta tegi? Rebeka täitis Jumala tahet, isegi kui see oli raske. Ükskord, kui ta ammutas kaevul vett, palus üks mees temalt lonksu juua. Rebeka andis talle kiiresti juua ja pakkus, et ammutab vett ka mehe kaamelitele. (1. Moosese 24:15–20.) See mees oli Aabrahami teenija, kes oli reisinud pika maa, et leida Aabrahami pojale Iisakile naine. (1. Moosese 24:2–4.) Mees palus Jehoovalt juhatust. Kui ta nägi Rebeka töökust, lahkust ja abivalmidust, sai ta aru, et Jumal on palvele vastanud ja valinud Rebeka Iisakile naiseks. (1. Moosese 24:10–14, 21, 27.)

Kui Rebeka sai teada, miks mees oli tulnud, oli ta nõus temaga kaasa minema. (1. Moosese 24:57–59.) Ta sai Iisaki naiseks ning sünnitas kaksikud pojad. Jumal oli andnud teada, et Eesav hakkab teenima nooremat venda Jaakobit. (1. Moosese 25:23.) Kui Iisak tahtis Eesavit kui esmasündinut õnnistada, sekkus Rebeka asjade käiku. (1. Moosese 27:1–17.) Ta teadis, et õnnistus peab minema Jaakobile, nagu oli Jumala tahe.

Mida võime Rebekalt õppida? Rebeka oli alandlik, töökas ja lahke. Tänu nendele omadustele oli ta hea abikaasa, ema ja jumalateenija.

▸ Põhjalikumalt räägib Rebekast artikkel „Ta oli valmis asuma teele tundmatusse”.

Rutt

Kes oli Rutt? Ta oli moablanna, kes jättis maha kodumaa ja sealsete jumalate kummardamise, et teenida Iisraelis Jehoovat.

Mida ta tegi? Rutt ilmutas truud armastust oma ämma Noomi vastu. Noomi, tema mees ja kaks poega põgenesid näljahäda eest Iisraelist Moabimaale. Tema kaks poega abiellusid moablannade Ruti ja Orpaga. Mõne aja pärast suri Noomi mees ja hiljem ka mõlemad pojad. Neist jäi maha kolm leske.

Noomi otsustas naasta Iisraeli, kuna näljahäda oli lõppenud. Rutt ja Orpa läksid koos temaga. Noomi palus aga neil mõlemal pöörduda tagasi oma sugulaste juurde. Orpa tegigi seda. (Rutt 1:1–6, 15.) Rutt jäi aga ämma juurde. Ta armastas Noomit ning tahtis teenida Noomi Jumalat Jehoovat. (Rutt 1:16, 17; 2:11.)

Rutt omandas Noomi kodulinnas Petlemmas hea maine, kuna ta oli töökas ja tubli minia. Rutt jäi silma rikkale maaomanikule Boasele, kes andis talle ja Noomile rohkelt toidupoolist. (Rutt 2:5–7, 20.) Rutt abiellus hiljem Boasega ning temast sai Taaveti ja Jeesuse esiema. (Matteuse 1:5, 6, 16.)

Mida võime Rutilt õppida? Armastusest Noomi ja Jehoova vastu oli Rutt valmis oma elu muutma. Ta oli töökas, pühendunud ja ustav ka rasketel aegadel.

▸ Põhjalikumalt räägivad Rutist artiklid „Kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina” ja „Sa oled tubli naine”.

Saara

Kes oli Saara? Ta oli Aabrahami naine ja Iisaki ema.

Mida ta tegi? Saara jättis maha mugava elu jõukas Uri linnas, kuna ta usaldas Jumala tõotusi oma mehele Aabrahamile. Jumal ütles Aabrahamile, et ta lahkuks Urist ja läheks Kaananimaale. Jumal lubas teda õnnistada ja teha ta suureks rahvaks. (1. Moosese 12:1–5.) Saara võis olla Urist lahkumise ajal 60-ndates aastates. Sellest ajast alates rändasid Saara ja Aabraham ühest kohast teise ja elasid telkides.

Kuigi selline eluviis oli Saarale ohtlik, toetas ta Aabrahami, kes kuulas Jumalat. (1. Moosese 12:10, 15.) Saara ei saanud aastaid lapsi, mis kurvastas teda väga. Jumal oli aga lubanud Aabrahami järeltulijat õnnistada. (1. Moosese 12:7; 13:15; 15:18; 16:1, 2, 15.) Jumal kinnitas, et Saara sünnitab Aabrahamile lapse. Saara sünnitaski, kuigi ta oli lapsesaamiseast väljas. Ta oli siis 90 ja Aabraham 100 aastat vana. (1. Moosese 17:17; 21:2–5.) Nad panid pojale nimeks Iisak.

Mida võime Saaralt õppida? Saara lugu õpetab, et me saame alati Jumala tõotusi usaldada, isegi kui nende täitumine tundub võimatu. (Heebrealastele 11:11.) Saara eeskuju näitab, kui oluline on abielus lugupidamist osutada. (1. Peetruse 3:5, 6.)

▸ Põhjalikumalt räägivad Saarast artiklid „Sa oled kaunis naine” ja „Jumal nimetas teda suursuguseks naiseks”.

Suulamlanna

Kes oli suulamlanna? Ta oli ilus maatüdruk, kes on peategelane Piibli Ülemlauludes. Piiblis ei ole kirjas tema nime.

Mida ta tegi? Suulamlanna jäi ustavaks karjusele, keda ta armastas. (Ülemlaul 2:16.) Suulamlanna erakordne ilu püüdis jõuka kuninga Saalomoni tähelepanu. Saalomon tahtis võita ta armastust. (Ülemlaul 7:6.) Kuigi teised õhutasid teda valima Saalomoni, neiu keeldus. Suulamlanna armastas alandlikku karjust ja jäi talle ustavaks. (Ülemlaul 3:5; 7:10; 8:6.)

Mida võime suulamlannalt õppida? Kuigi ta oli ilus ja sai seetõttu palju tähelepanu, jäi ta tagasihoidlikuks. Ta ei andnud järele kaaslaste survele ega lasknud rahal ja mõjuvõimul muuta oma tundeid. Ta hoidis emotsioone kontrolli all ja jäi moraalselt puhtaks.