Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

A wor lón ewe telinimw Ninifa ekkewe imw watte mi tekia me ling

En mi Silei?

En mi Silei?

Met a fis ngeni Ninifa mwirin málóón Sona?

ÓRUN 670 mwen Kraist, ewe mwúún Asiria ina ewe mi watte an nemenem wóón unusen fénúfan. Eú website án ewe British Museum a erá pwe an nemenem a “seni notou lón Saipros ngeni éétiw lón Iran, me ren fitu ier pwal mwo nge Isip.” Ewe telinimw mi fókkun watte lón na fansoun itan Ninifa, ina iolapan we. A wor chómmóng tánipiin iráán ling lón, watteen leenien aramas féúmmong mi mesemesekkis, me watteen library. Ekkewe mak wóón etippen ewe telinimw Ninifa lóóm, ra affata pwe King Ashurbanipal a pwal usun ekkewe ekkóch kingen Asiria le pwisin eita ngeni “kingen fénúfan.” Atun an nemenem, usun itá esap wor emén epwe tongeni okkufu Asiria me Ninifa.

Nemenemen Asiria ina ewe mi péchékkúl seni meinisin nemenem lón na atun

Iwe nge, atun nemenemen Asiria a péchékkúl seni meinisin nemenem, néún Jiowa we soufós Sefanaia a oesini ei: “[Jiowa] epwe . . . ataela Asiria. Epwe föri pwe Ninifa epwe pönüla, epwe eu leni mi pwasapwas usun eu fanüapö.” Pwal och, néún Jiowa we soufós itan Nahum a oesini ei: “Oupwe angei ewe silifer me ewe kolt fän pöchökül. . . . Ewe telinimw a tala o pön, esap chüen so. . . . Meinisin mi künok repwe kul senuk o apasa: Ninifa a tala.” (Sef. 2:13; Nah. 2:9, 10; 3:7) Atun aramas ra rong ekkena oesini, neman repwe ekieki: ‘Epwe tongeni tufich ena? Mi tufich án ei mwúún Asiria mi péchékkúl epwe kkuf?’ Usun itá esap tufich.

Ninifa a wiliti eú leeni mi péén!

Inaamwo ika ina, nge a kkuf! Ekiseló chék me mwen ewe ier 600 mwen Kraist, chón Papilon me chón Metia ra okkufu Asiria. Iwe ese chúen wor chón nóm lón ewe telinimw Ninifa, me ló, ló, ló a unusen ménúkúló seni lón ekiekin aramas! Eú puk seni The Metropolitan Museum of Art, a erá pwe ekis me ekis ena telinimw Ninifa a ireló me aramas ra chék sissilei usun seni lón Paipel. Ewe Biblical Archaeology Society a erá, “ese mwo nge wor emén e silei ika mi wesewesen wor [Ninifa] ewe iolapen Asiria mi péchékkúl.” Nge lón ewe 1845 emén soukáéén pisekin chón lóóm itan Austen Henry Layard, a poputá le chúpeii lerásin ewe telinimw Ninifa. Minne a kúna, a pwári pwe Ninifa ina eú telinimw mi fókkun ling me lóóm.

An enletin pwénútá ekkeei oesini fán iten Ninifa, a apéchékkúlaló ach lúkúlúk pwe epwe pwal pwénútá án Paipel kewe oesini usun muchúlóón nemenemen mwúún fénúfan lón ei fansoun.​—Tan. 2:44; Pwär. 19:15, 19-21.