Go long ol haf insaed long hem

E+/IvanJekic via Getty Images

?I GAT WAN MAN WE I WOKEM OL SAMTING YA?

?Olsem Wanem Sid Blong Dandelion i Stap Flae?

?Olsem Wanem Sid Blong Dandelion i Stap Flae?

 Sid blong dandelion i save flae moa gud i bitim sid blong ol narafala flaoa mo plant. Taem win i blu long hed blong dandelion, plante smosmol sid oli flae, olsem ol smosmol parasut. Nating se oli flae klosap long graon, be sam oli flot long win blong wan kilometa o moa. ?Wanem i mekem se oli save flot longtaem olsem long win? Ol saentis oli jes faenemaot se oli flae long fasin we i moa gud i bitim ol parasut, mo oli no muvmuv olbaot tumas.

 Tingbaot: Sid ya i stap long en blong wan smol stik we i joen long samting olsem wan flaoa, nem blong hem pappus. Pappus i raon, i gat ol wanwan hea oli kamaot long hem, mo i mekem wok olsem parasut blong halpem sid ya blong flot long win.

Sam man blong mekem risej oli ting se win ya we i goraon olsem wan smol saeklon antap long sid, i mekem se i foldaon sloslo nomo

 Be i no hemia nomo. Taem win i pastru long ol hea ya, hem i kam olsem wan smol saeklon antap long pappus, mo i pulum hem i go antap, mekem se hem i no foldaon kwik long graon.

 Ol hea ya oli mekem se pappus i olsem wan parasut we i gat ol hol long hem, be i wok moa gud i bitim parasut mo i no muvmuv olbaot. !Antap long hemia, hem i no hevi from we 90 pesen blong hem i emti spes nomo!

 Ol saentis oli stap lukaot rod blong kopi long fasin blong sid blong dandelion blong flae. Maet oli save yusum blong wokem ol smol dron we oli nidim smol paoa nomo, o maet oli no nidim paoa nating. Oli save yusum ol dron ya long plante rod, olsem jekem win blong luk hamas doti i stap long hem.

 Luk ol sid blong dandelion taem oli stap flae

 Wanem tingting blong yu? Fasin blong sid blong dandelion blong flae, i kamaot olsem nomo, o i gat wan Man we i wokem?