Tede, i isi nomo blong kasem ol defdefren kaen infomesen, mo sam long olgeta oli halpem yu blong stap sef mo helti. Be taem yu lukaotem ol infomesen, yu mas lukaotgud long ol rong infomesen, olsem:

•   Nius we i givim rong tingting

•   Ol giaman ripot

•    Giaman tingting se samfala oli mekem wan sikret rabis plan

 Wan eksampol, hemia long taem blong COVID-19 pandemik. Sekretari-jenerol blong Yunaeted Nesen i givim woning se i gat wan pandemik blong rong infomesen tu, we i denja. Hem i talem se: “Ol advaes we i save spolem helt blong yu mo meresin we ol man nomo oli mekemap, oli stap kam plante tumas. I gat ol save we i no tru i stap kamaot long televisin mo radio. Long Intenet, yu save ridim giaman tingting ya se samfala oli wokem wan sikret rabis plan. Fulap man oli no laekem nating ol narafala, mo plante taem oli stap agensem wan man o wan grup blong man.”

 Longtaem finis i kam ol man oli stap talemaot ol rong infomesen. Be Baebol i talem se long taem blong yumi, “ol rabis man mo ol man blong giaman, bambae oli save gohed blong mekem i mowas olgeta, bambae oli lidim ol man oli go krangke, mo olgeta tu bambae oli go krangke.” (2 Timoti 3:1, 13) Naoia i isi nomo blong kasem ol rong infomesen long Intenet mo talemaot kwik long narafala, bifo we yumi jekem se i tru o nogat. From samting ya, ol infomesen we yumi kasem long imel, sosol media, mo ol narafala ples olsem, oli save rong o maet sam haf blong olgeta oli no tru.

 ?Olsem wanem yu save blokem ol rong infomesen mo giaman tingting ya se samfala oli mekem wan sikret rabis plan? Tingbaot sam advaes blong Baebol we i save givhan long yu.

•   Yu no mas bilivim evri samting we yu luk mo harem

   Samting we Baebol i talem: “Man we i no save samting, i bilif long evri toktok, be man we i tingting gud, hem i skelem gud wanwan step blong hem.”—Ol Proveb 14:15.

   Sipos yumi no lukaot gud, yumi save bilivim ol giaman tok. Tingbaot ol foto mo ol sot video we oli raetem ol komen i go wetem olgeta, we yumi save luk long evri ples long Intenet. Plante taem oli postem ol samting ya blong mekem ol narafala oli laf. Be, i isi blong mekem se ol foto mo sot video ya oli minim defren samting, i no samting we man i minim taem hem i postem. Mo tu, samtaem ol man oli wokem ol video blong wan man we i talem o mekem samting we hem i neva bin talem o mekem.

   “Bighaf blong ol rong infomesen, hemia ol save we ol man oli faenem long sosol media, mo oli jenisim blong minim defren samting.”—Axios Media.

   Askem se: ‘?Ol infomesen ya oli tru o oli jenisim blong minim defren samting?’

•   Skelem infomesen ya blong luk sipos i tru mo i kamaot long wan ples we yu save trastem

   Samting we Baebol i talem: “Yufala i mas traem olgeta samting fastaem.”—1 Tesalonaeka 5:21.

   I gud blong jekem sipos wan stori i tru, bifo we yu sanem i go long narafala man, nating se plante man oli bilivim stori ya o yu harem plante taem finis long nius. ?Olsem wanem blong jekem?

   Jekem se stori ya i kamaot long hu o long weples. Ol man mo ol oganaesesen we oli talemaot ol nius, oli save jenisim wan stori smol blong mekem se i sapotem kampani blong olgeta o tingting blong olgeta long saed blong politik. I gud yu skelem nius we i kamaot long wan ples wetem sem nius we i kamaot long narafala ples. Samtaem ol fren oli save mestem, oli pasem rong infomesen long yu tru long imel o sosol media. Taswe, bifo we yu trastem wan stori, i gud yu jekem se i kamaot long hu o long weples.

   Meksua se yu save laswan samting we i kamaot long saed blong wan nius mo jekem se nius ya i no rong. Lukaot ol det, ol trufala save, mo ol strong pruf blong sapotem nius ya. Yu mas lukaot gud sipos oli eksplenem ol dip mo impoten save long fasin we i simpol nomo, o sipos oli mekem wan ripot long fasin we i tajem filing blong yu.

   “Jekem ol nius we yu kasem, hemia i kam impoten tumas naoia, olsem we wasem han blong yu i impoten.”—Sridhar Dharmapuri, man we i wok blong Yunaeted Nesen blong mekem kakae i helti mo i sef.

   Askem se: ‘?Long ripot ya, oli stap talemaot tingting blong ol man nomo be long fasin we i saon olsem se i tru? ?Oli talem wan saed blong stori nomo?’

•   Bilivim samting we i tru, i no samting we i laenap wetem tingting blong yu nomo

   Samting we Baebol i talem: “Man we i trastem hat blong hem wan, hem i stupid.”—Ol Proveb 28:26.

   Plante taem yumi trastem ol infomesen from we i laenap wetem tingting blong yumi nomo, mo yumi wantem bilivim. Mo tu, ol kampani blong Intenet oli sanem nius mo infomesen we oli save se yumi intres long hem, from we oli luk se yumi lukaotem ol samting ya bifo finis. Be samtaem samting we yumi wantem harem i defren long samting we yumi sud harem.

   “Ol man oli naf blong tingting gud mo skelem samting. Be plante taem ol samting we yumi wantem, yumi hop long hem, yumi fraet long hem, mo ol samting we oli stap long hat blong yumi, i gat paoa long yumi. Taswe, yumi akseptem ol save se i tru sipos i sapotem samting we yumi wantem bilivim.”—Peter Ditto, dokta we i stadi long tingting blong ol man.

   Askem se: ‘?Mi mi trastem save ya from we i laenap wetem tingting blong mi nomo, mo mi wantem bilivim?

•   No talemaot olbaot ol rong infomesen

   Samting we Baebol i talem: “Yufala i no mas talemaot olbaot wan nius we i no tru.”—Eksodas 23:1.

   Yu no mas fogetem se ol infomesen we yu serem wetem ol narafala oli save gat paoa long tingting mo aksen blong olgeta. Nating sipos yu mestem nomo mo yu pasem sam rong infomesen i go long narafala, be nogud frut i save kamaot from.

   “Bifo we yu pasem infomesen i go long narafala, Namba 1 rul se yu tingting gud fastaem, yu askem se, ‘?Mi mi sua se infomesen ya i tru mo i stret blong serem wetem ol narafala?’ Sipos evriwan oli mekem olsem, bambae i no moa gat plante rong infomesen long Intenet.”—Peter Adams, vaes presiden blong Nius Literasi Projek.

   Askem se: ‘?Mi mi save se infomesen ya i tru, taswe mi serem?’