Kʼelo li kʼusi yichʼoje

¿Kʼusi xchʼunoj li stestigotak Jeovae?

¿Kʼusi xchʼunoj li stestigotak Jeovae?

Li stestigounkutik Jeovae chkakʼbekutik yipal ta spasel li kʼusi laj yakʼ ta chanel Kristoe xchiʼuk li kʼusitik la spas li jtakboletike. Liʼ chkalkutik batel jlomuk li kʼusitik toj tsots skʼoplal jchʼunojkutike.

  1.   Dios. Jaʼ chkichʼkutik ta mukʼ li jun noʼox melel Dios ti skotol xuʼ yuʼune, yuʼun jaʼ la spas skotol li kʼusitik oye, Jeova sbi (Salmo 83:18; Apokalipsis 4:​11). Jaʼ Sdios li Abraane, li Moisese xchiʼuk li Jesuse (Éxodo 3:6; 32:11; Juan 20:17).

  2.   Vivlia. Jchʼunojkutik ti jaʼ yakʼoj ta naʼel Dios sventa xaʼi krixchanoetik li kʼusi chal ta Skʼope (Juan 17:17; 2 Timoteo 3:​16). Li kʼusi jchʼunojkutike te chlokʼ li ta «Pokoʼ Testamento» xchiʼuk «Achʼ Testamento» ti 66 livro ta skotole. Li jchanubtasvanej Jason BeDuhn ti la stsʼibabe skʼoplal stestigotak Jeovae, xi laj yale: «Skotol li kʼusitik xchʼunojik xchiʼuk tspasike ta Vivlia lokʼem, muʼyuk bu tsjelik li kʼusi chale xchiʼuk muʼyuk kak tsnopbeik smelolal ta stukik noʼox li kʼusi skʼan xale». a

     Akʼo mi jchʼunojkutik kʼusi chal sliklej li Vivliae, muʼyuk bu ta jsabekutik yan smelolal (fundamentalista). Jnaʼojkutik ti oy junantik loʼiletik ti ta lokʼolkʼop laj yichʼ tsʼibaele, jaʼ yuʼun muʼyuk bu jech tajek chkaʼibekutik smelolal ti kʼu yelan tsʼibabile (literal) (Apokalipsis 1:1).

  3.   Jesus. Jchʼunojkutik xchiʼuk ta jpaskutik li kʼusi laj yakʼ ta chanel li Jesukristoe xchiʼuk ta jchanbekutik stalelal. Jtsakojkutik ta venta ta skoj ti jaʼ Jpojvanej kuʼunkutike xchiʼuk ti jaʼ Xnichʼon Diose (Mateo 20:28; Echos 5:​31). Jaʼ yuʼun jaʼ yajtsʼaklomunkutik (Echos 11:26). Pe jchanojkutik ta Vivlia ti maʼuk Mukʼul Dios li Jesuse xchiʼuk jchanojkutik ti muʼyuk chalbe skʼoplal Trinidad li Vivliae (Juan 14:28).

  4.   Li Ajvalilal yuʼun Diose. Taje jaʼ jun ajvalilal ti te oy ta vinajele, maʼuk ta yut yoʼontonik oy li yajtsʼaklomtak Kristoe. Jaʼ ch-och ta xkʼexol skotol li ajvaliletike xchiʼuk jaʼ chkʼot ta pasel yuʼun li kʼusi tskʼan yoʼonton Dios liʼ ta balumile (Daniel 2:​44; Mateo 6:​9, 10). Taje poʼot xa me xkʼot ta pasel, yuʼun jamal chal Vivlia ti kuxulutik xa ta ‹slajebal kʼakʼale› (2 Timoteo 3:​1-5; Mateo 24:​3-​14).

     Li Jesuse jaʼ tspas mantal li ta Ajvalilal yuʼun Dios ta vinajele. Lik spas mantal ta 1914 (Apokalipsis 11:15).

  5.   Pojelal. Koliyal ti laj yakʼ sba ta mantal li Jesuse xuʼ xkol lokʼel ta mulil xchiʼuk ta lajelal li krixchanoetike (Mateo 20:28; Echos 4:​12). Jaʼ yuʼun chaʼa, sventa stabeik sbalil li matanal taje, skʼan xakʼ xchʼunel yoʼontonik ta stojolal Jesus, skʼan sjel xkuxlejalik xchiʼuk xichʼik voʼ (Mateo 28:19, 20; Juan 3:​16; Echos 3:​19, 20). Te chvinaj ta stalelal mi ta melel oy xchʼunel yoʼonton li jun krixchanoe (Santiago 2:​24, 26). Xuʼ jtatik li kolebal taje, pe jaʼ noʼox koliyal «li slekil yutsil yoʼonton Diose» (Galatas 2:​16, 21).

  6.   Vinajel. Jaʼ te nakalik ta vinajel li Jeovae, li Jesukristoe xchiʼuk li tukʼil anjeletike b (Salmo 103:19-​21; Echos 7:​55). Jech xtok, oy krixchanoetik chbatik ta vinajel mi laj yichʼik chaʼkuxesel sventa x-ajvalilajik xchiʼuk li Jesuse, jaʼ 144 mil ta skotol (Daniel 7:27; 2 Timoteo 2:12; Apokalipsis 5:9, 10; 14:1, 3).

  7.   Balumil. Ti kʼu yuʼun la spas Balumil li Diose jaʼ sventa te xnakiik ta sbatel osil li krixchanoetike (Salmo 104:5; 115:16; Eclesiastés 1:4). Jech oxal snopoj chakʼbe bendision ta balumil li jchʼunej mantal krixchanoetike, chakʼbe xkuxlejalik sbatel osil ta jun paraiso ti muʼyuk xa chamel tee (Salmo 37:11, 34).

  8.   Li choplejal xchiʼuk vokolile. Kʼuchaʼal chal li Vivliae jaʼo lik kʼalal la stoy sba jun yaj-anjel Diose (Juan 8:​44). Satanas xchiʼuk Diablo la sbiin ta mas tsʼakal li jtoyba anjel taje. Laje la sloʼla li baʼyel nupultsʼakal sventa jmojuk sjol xchiʼuke, vaʼun jaʼ jech lik svokol li krixchanoetike (Génesis 3:​1-6; Romanos 5:​12). Pe sventa xichʼ naʼel mi jaʼ oy srason li Satanase, laj to yakʼ permiso Dios ti oyuk li choplejal xchiʼuk vokolile. Akʼo mi jech, poʼot xa me slajesbe skʼoplal.

  9.   Lajelal. Kʼalal oy buchʼu chchame laj-o skʼoplal (Salmo 146:4; Eclesiastés 9:​5, 10). Jech xtok, muʼyuk bu te chil svokol ta kʼatinbak.

     Ta smiyonal xa noʼox chchaʼkuxesatik yuʼun Dios li buchʼutik chamemike (Echos 24:15). Pe oy buchʼutik ti chchaʼkuxiik tale mu skʼan xchanbeik smantal li Diose, jech oxal chlajesatik-o sbatel osil (Apokalipsis 20:14, 15).

  10.   Utsʼ alalil. Jtsakojkutik lek ta mukʼ li kʼusi chal smantal Dios ta sventa li nupunele, ti tspas ta jun sbekʼtalik li vinik xchiʼuk ants kʼalal chnupunike xchiʼuk ti jaʼ noʼox xuʼ xchʼak sbaik mi oy buchʼu mulivaj junuk yuʼunike (Mateo 19:​4-9). Jech xtok, jpatoj lek koʼontonkutik ti jaʼ xmuyubajik-o utsʼ alaliletik kʼalal chakʼ ta xkuxlejalik li pʼijil tojobtaseletik ta Vivliae (Efesios 5:⁠22–​6:1).

  11.   Buchʼu chkichʼkutik ta mukʼ. Muʼyuk chkichʼkutik ta mukʼ krus mi jaʼuk junuk santo (Deuteronomio 4:​15-​19; 1 Juan 5:​21). Li kʼusitik ta jpaskutik sventa xkichʼkutik ta mukʼ Diose jaʼ liʼe:

  12.   Li j-organisasionkutike. Chʼakbilunkutik ta jujun tsobobbail. Li tsobobbailetike jaʼ sbainojik jayvoʼuk stestigotak Jeova ti moletik sbi kuʼunkutike, taje maʼuk jech kʼuchaʼal paleetik xchiʼuk mi jaʼuk bu chichʼik tojel (Mateo 10:8; 23:8). Muʼyuk chkakʼkutik diesmo mi jaʼuk ta jkʼankutik takʼin (2 Korintios 9:7). Li abtelal ta jpaskutike, ta matanal takʼin chichʼ pasel xchiʼuk muʼyuk bu chichʼ albel sbi li buchʼutik chakʼik matanale.

     Oy jtsop yajtsʼaklomtak Kristo ti lek xa chanemike ojtikinbil kʼuchaʼal Jtsop Jbeiltasvanej. Jaʼ tsbeiltasik talel te to ta smeʼ nail abtelal kuʼunkutik skotol li abtelal ta jpaskutik li stestigounkutik Jeovae.

  13.   Jmoj oyunkutik. Mu ventauk ti bu likemunkutike, batsʼi koʼol tajek li kʼusi jchʼunojkutike (1 Korintios 1:10). Muʼyuk bu ta jchʼak jbakutik ta skoj ti oy buchʼu povre o jkʼulej kuʼunkutike, ti jelel bu likemunkutike o ti jelel stalel jkuxlejalkutike (Echos 10:34, 35; Santiago 2:4). Jech noxtok, ta jnop jtukutik li kʼusi ta jpaskutike, jaʼ jech ta jpaskutik ti kʼu yelan chal li jol koʼontonkutik ti chanubtasbil kuʼunkutik lek ta Vivliae (Romanos 14:1-4; Evreos 5:14).

  14.   Li jtalelalkutike. Chkakʼkutik ta ilel ti chikʼanvankutik ta skotol li kʼusi ta jpaskutike (Juan 13:34, 35). Chkakʼkutik persa spasel skotol li kʼusi lek chil Diose. Jaʼ yuʼun muʼyuk bu chopol ta jtuneskutik li chʼichʼe, taje te smakojbe skʼoplal ti muʼyuk ta xkichʼkutik chʼichʼe (Echos 15:28, 29; Galatas 5:19-21). Muʼyuk bu ta jsaʼkutik kʼop mi jaʼuk ta jtikʼ jbakutik li ta paskʼopetike (Mateo 5:9; Isaías 2:4). Chkichʼkutik ta mukʼ li ajvaliletike xchiʼuk ta jchʼunbekutik smantalik xtok mi muʼyuk bu skontrainoj sba xchiʼuk li smantaltak Diose (Mateo 22:21; Echos 5:29).

  15.   Ti kʼu yelan xkil jbakutik xchiʼuk li yantike. Xi laj yal mantal li Jesuse: «Skʼan me xakʼan achiʼil jech kʼuchaʼal akʼanoj aba atuke». Jech xtok, laj yal ti «muʼyuk te skʼoplalik ta balumil» li yajtsʼaklomtake (Mateo 22:39; Juan 17:16). Jaʼ yuʼun chkakʼkutik tajek persa spasel kʼusi lek ta stojolal li yantike. Muʼyuk ta jtikʼ jbakutik li ta politikae xchiʼuk muʼyuk bu te tsakal jkʼoplalkutik xchiʼuk li yan relijionetike (Galatas 6:10; 2 Korintios 6:14). Akʼo mi jech, muʼyuk chopol chkilkutik li kʼusi tsnop tspas yantike (Romanos 14:12).

 Mi oy to kʼusi chakʼan chanaʼ ta sventa li kʼusi jchʼunojkutik li stestigounkutik Jeovae, chatabe mas yaʼyejal li ta jpajinakutik ta Internete. Jech xtok, xuʼ xatsʼibaj batel li ta snail jtsʼibajometik kuʼunkutik, xuʼ xabat ta junuk jtsobajelkutik li ta Salon sventa Tsobobbail yuʼun Stestigotak Jeova ti bu nakalote, o jakʼbo junuk stestigo Jeova.

a Kʼelo li livro Truth in Translation (Lek tukʼ jelubtasbil li kʼusi melele), ta pajina 165.

b Akʼo mi laj yichʼik jipel yalel tal li chopol anjeletike, te-o nakalik ti bu mu xkiltike (Apok. 12:7-9).